| Saateks |
|
| SJ 1 | Eesti keele päritolust |
| SJ 2 | Kirjakeel ja murded |
| SJ 3 | ... kohamurded |
| SJ 4 | ... kirjakeel |
| Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost |
| SJ 5 | 1. Esimesed kirjalikud allikad ja ... |
| SJ 6 | 2. XIX sajandi estofiilide tegevus |
| SJ 7 | 3. ... rahvusliku liikumise ajal |
| SJ 8 | 4. ... XX saj esimesel poolel |
| SJ 9 | 5. ... pärast II maailmasõda |
| SJ 10 | Keele tasandid |
| SJ 11 | Keeleteaduse harud |
| SJ 12 | Keele avaldumisvormid |
|
| O 1 | Kiri ja tähestik |
| O 2 | Kirjaviis |
| O 3 | Ortograafia mõiste |
| O 4 | Ortograafia põhimõtted |
HÄÄLIKUD JA FONEEMID |
| O 5 | Häälikud |
| O 6 | Foneemid |
| O 7 | Silbitamine ja poolitamine |
| O 8 | Rõhk |
| O 9 | Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde |
| O 10 | Kuidas määrata sõnaväldet |
|
| O 11 | b, d, g, p, t, k |
| O 12 | h |
| O 13 | i ja j |
| O 14 | Häälikute pikkuse märkimine |
| O 15 | Häälikuühendid |
| O 16 | Võõrsõnade kirjutamine |
| h |
| f, š |
| O 17 | Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel |
| O 18 | Võõrnimede kirjutamine |
| O 19 | Tsitaatsõnade kirjutamine |
| O 20 | Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine |
| O 21 | Võõrnimetuletiste kirjutamine |
| O 22 | Vene-ladina transliteratsioon |
| O 23 | Vene-eesti transkriptsioon |
|
| O 25 | 1. Kohad, ehitised |
| O 26 | 2. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused |
| O 27 | 3. Riigid, osariigid |
| O 28 | 4. Isikud, olendid |
| O 29 | 5. Perioodikaväljaanded |
| O 30 | 6. Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid |
| O 31 | 7. Ajaloosündmused |
| O 32 | 8. Autasud |
| O 33 | 9. Üritused |
| O 34 | 10. Taimesordid |
| O 35 | 11. Kaubad |
| O 36 | 12. Sõidukid |
| O 37 | Nimed ei ole .. |
| Kokkuvõte |
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE |
| O 38 | Põhimõtted |
| O 39 | Nimisõna + nimisõna |
| O 40 | Omadus-, arv-, ase- või määrsõna + nimisõna |
| O 41 | Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine |
| O 42 | Käänd- või määrsõna + omadussõna |
| O 43 | Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine |
| O 44 | Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine |
| O 45 | Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine |
|
| O 47 | Lühendusviisid |
| O 48 | Punkt ja sidekriips lühendeis |
| O 49 | Sõnaühendilühendite kokku- ja lahkukirjutamine |
| Lühendite lugemine |
| Lühendite käänamine |
| Lühenditest tuletamine |
| Eesti lühendamine |
| Ladinakeelsed lühendid |
| Tähtsümbolid |
| Isikunimede lühendamine |
| O 50 | Üldkasutatavaid lühendeid |
NUMBRITE KIRJUTAMINE |
| O 51 | Kas numbrite või sõnadega? |
| Sõnavahe jätmine |
| Numbrite rühmitamine arvus |
| Arvude paigutamine tekstis |
| O 52 | Põhi- ja järgarvude kirjutamine |
| O 53 | Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul |
| Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul |
| Numbrid koos ne- ja line-omadussõnaga |
| O 54 | Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine |
| O 55 | Jaotiste nummerdamine |
KIRJAVAHEMÄRKIDE KOKKUVÕTE |
| O 56 | Punkt |
| O 57 | Koma |
| O 58 | Koolon |
| O 59 | Semikoolon |
| O 60 | Sidekriips |
| O 61 | Mõttekriips |
| O 62 | Küsimärk |
| O 63 | Hüüumärk |
| O 64 | Jutumärgid |
| O 65 | Ülakoma |
| O 66 | Ümarsulud |
| O 67 | Nurksulud |
| O 68 | Kaldkriips |
| O 69 | Mõttepunktid |
| Katkestuspunktid |
| Katkestusjooned |
|
|
|
| M 2 | ... loend |
| M 2a | ... vaeg- |
| M 3 | Tegusõnad |
| M 3a | |
| M 4 | Nimisõnad |
| M 4a | |
| M 5 | Omadussõnad |
| M 5a | |
| M 6 | Arvsõnad |
| M 7 | Määrsõnad |
| M 7a | |
| M 8 | Asesõnad |
| M 9 | Asemäärsõnad |
| M 10 | Abimäärsõnad |
| M 10a | |
| M 11 | Kaassõnad |
| M 11a | |
| M 12 | Rõhumäärsõnad |
| M 12a | |
| M 13 | Sidesõnad |
| M 14 | Hüüdsõnad |
| M 14a | |
VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED |
| M 15 | Mida uurib vormiõpetus: morfeem ja formatiiv |
| M 16 | Kuidas moodustatakse sõnavorme |
| M 17 | |
| M 18 | Algvorm |
| M 19 | Muuttüübid ja erandid |
| M 20 | Põhivormid ja analoogiavormid |
|
| M 21a | |
| M 22 | Astmevaheldus |
| M 23 | Astmevahelduse alla ei kuulu |
| M 24 | Missugused sõnad on astmevahelduslikud |
| M 25 | ...pöördsõnad |
| M 26 | Astmemuutus |
| M 27 | ...vältemuutus |
| M 28 | ...pikkusmuutus |
| M 29 | ...laadimuutus |
| M 30 | Astmevaheldusmallid |
| M 31 | Käändsõna astmevaheldusmallid |
| M 32 | ...normaalne ehk nõrgenev astmevaheldus |
| M 33 | ...pööratud ehk tugevnev astmevaheldus |
| M 34 | Pöördsõna astmevaheldusmallid |
| M 35 | Lõpuvaheldus |
| M 36 | Lõpuvahelduse alla ei kuulu |
| M 37 | Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud |
| M 38 | ...pöördsõnad |
| M 39 | Lõpumuutus |
| M 40 | ...käändsõnad |
| M 41 | ...pöördsõnad |
| M 42 | Lõpuvaheldusmallid |
| M 43 | ...käändsõnad |
| M 44 | ...pöördsõnad |
|
| M 46 | |
| M 47 | Käändsõna |
| M 48 | Kääne |
| M 49 | abstraktsed (grammatilised) käänded |
| M 50 | konkreetsed (semantilised) käänded |
| M 51 | Nimetav kääne |
| M 52 | Omastav kääne |
| M 53 | Osastav kääne |
| M 54 | Sisseütlev kääne |
| M 55 | |
| M 56 | Seesütlev kääne |
| M 57 | Seestütlev kääne |
| M 58 | Alaleütlev kääne |
| M 59 | Alalütlev kääne |
| M 60 | Alaltütlev kääne |
| M 61 | Saav kääne |
| M 62 | Rajav kääne |
| M 63 | Olev kääne |
| M 64 | Ilmaütlev kääne |
| M 65 | Kaasaütlev kääne |
| M 66 | Arv |
| M 67 | Ainsus |
| M 68 | Mitmus |
| M 69 | de-mitmus |
| M 70 | Vokaalmitmus |
| M 71 | ...mitmusetüve moodustamine |
| M 72 | Pöördsõna |
| M 73 | Infiniitsed vormid |
| M 74 | da-tegevusnimi |
| M 75 | vat-tegevusnimi |
| M 76 | ma-tegevusnimi |
| M 77 | Kesksõnad |
| M 78 | Oleviku kesksõna |
| M 79 | Mineviku kesksõna |
| M 80 | des-vorm |
| M 81 | Pööre |
| M 82 | Tegumood |
| M 83 | Isikuline tegumood |
| M 84 | Umbisikuline tegumood |
| M 85 | Aeg |
| M 86 | Olevik |
| M 87 | Lihtminevik |
| M 88 | Täisminevik |
| M 89 | Enneminevik |
| M 90 | Üldminevik |
| M 91 | Kõneviis |
| M 92 | Kindel kõneviis |
| M 93 | Tingiv kõneviis |
| M 94 | Käskiv kõneviis |
| M 95 | Kaudne kõneviis |
| M 96 | Möönev kõneviis |
| M 97 | Kõneliik |
| M 98 | Jaatav kõneliik |
| M 99 | Eitav kõneliik |
| M 100 | Võrdlussõna |
| M 101 | Algvõrre |
| M 102 | Keskvõrre |
| M 103 | Ülivõrre |
|
| M 105 | Käändsõna paradigma |
| M 106 | Pöördsõna paradigma |
| M 107 | Võrdlussõna paradigma |
| M 108 | Formatiivivariandid |
| M 109 | Käändsõna formatiivivariandid |
| M 110 | Pöördsõna formatiivivariandid |
| Vormidevahelised analoogiaseosed |
| M 111 | Analoogiaseosed käändsõna paradigmas |
| M 112 | Analoogiaseosed pöördsõna paradigmas |
|
| M 114 | |
| M 115 | |
| M 116 | Käändkonnad |
| M 117 | I käändkond |
| M 118 | II käändkond |
| M 119 | ema--pesa-tüüp |
| M 120 | seminar-tüüp |
| M 121 | nimi-tüüp |
| M 122 | tuli-tüüp |
| M 123 | erandid |
| M 124 | III käändkond |
| M 125 | IV käändkond |
| M 126 | aasta-tüüp |
| M 127 | redel--kringel-tüüp |
| M 128 | kole-tüüp |
| M 129 | habe-tüüp |
| M 130 | õel-tüüp |
| M 131 | magas-tüüp |
| M 132 | erandid |
| M 133 | V käändkond |
| M 134 | soolane-tüüp |
| M 135 | oluline-tüüp |
| M 136 | jõuline-tüüp |
| M 137 | juus-tüüp |
| M 138 | erandid |
| M 139 | VI käändkond |
| M 140 | siil-tüüp |
| M 141 | õnnelik-tüüp |
| M 141a | |
| M 142 | sai-tüüp |
| M 143 | nali--sõber-tüüp |
| M 144 | pada--sõda-tüüp |
| M 145 | lagi-tüüp |
| M 146 | koer-tüüp |
| M 147 | suur-tüüp |
| M 148 | uus--küüs-tüüp |
| M 149 | käsi-tüüp |
| M 150 | erandid |
| M 151 | VII käändkond |
| M 152 | mõte-tüüp |
| M 153 | pääse-tüüp |
| M 154 | küünal-tüüp |
| M 155 | ratas-tüüp |
| M 156 | armas-tüüp |
| M 157 | manner-tüüp |
| M 158 | erandid |
| M 159 | Reeglipäratud asesõnad |
| M 160 | Liitarvsõnade käänamisest |
| M 161 | Nimede käänamisest |
| M 161a | |
| M 162 | Pöördkonnad |
| M 163 | I pöördkond |
| M 164 | treima-tüüp |
| M 165 | võima- jt tüübid |
| M 166 | II pöördkond |
| M 167 | elama-tüüp |
| M 168 | esitlema-tüüp |
| M 169 | kõnelema-tüüp |
| M 170 | jälgima-tüüp |
| M 171 | tulema-tüüp |
| M 172 | pesema-tüüp |
| M 173 | erandid |
| M 174 | III pöördkond |
| M 175 | õppima-tüüp |
| M 176 | saatma-tüüp |
| M 177 | jätma-tüüp |
| M 178 | laulma-tüüp |
| M 179 | tõusma-tüüp |
| M 180 | murdma-tüüp |
| M 181 | mõskma-tüüp |
| M 182 | lugema-tüüp |
| M 183 | tegema-tüüp |
| M 184 | käskima-tüüp |
| M 185 | maitsma-tüüp |
| M 186 | erandid |
| M 187 | IV pöördkond |
| M 188 | hüppama-tüüp |
| M 189 | vestlema-tüüp |
| M 190 | mõtlema-tüüp |
|
|
| SM 1 | Sissejuhatus |
| SM 2 | põhilised sõnamoodustusviisid |
| SM 3 | tuletus |
| SM 4 | liitsõnad |
| SM 5 | häälikulised muutused |
| SM 6 | tuletised |
| SM 7 | peatüki ülesehitusest |
|
| SM 9 | Verbiliited |
| SM 10 | Kausatiivi- ja faktitiiviliited |
| SM 11 | Refleksiiviliited |
| SM 12 | Translatiiviliited |
| SM 13 | Kontinuatiiviliited |
| SM 14 | Momentaaniliited |
| SM 15 | Frekventatiiviliited |
| SM 16 | ...ebaproduktiivsed |
| SM 17 | Otsetuletus |
| SM 18 | Võõrtüveliste verbide tuletusest |
| SM 19 | Liitverbid |
NIMISÕNAMOODUSTUS |
| SM 20 | Nimisõnaliited |
| SM 21 | Tegevusliited |
| SM 22 | Isiku- ja asjaliited |
| SM 23 | Kogu või ala väljendavad liited |
| SM 24 | Vähendusliited |
| SM 25 | Mõne nimisõnatähenduse väljendusvõimalusi |
| SM 26 | Eesliited |
| Liitnimisõnad |
| SM 27 | Põimliitnimisõnad |
| SM 28 | Omadussõna + nimisõna |
| SM 29 | Nimisõna + nimisõna |
| SM 30 | Verb + nimisõna |
| SM 31 | Muutumatu sõna + nimisõna |
| SM 32 | Rindliitnimisõnad |
OMADUSSÕNAMOODUSTUS |
| SM 33 | Omadussõnaliited |
| SM 34 | ...näiteid |
| SM 35 | Mitteproduktiivsed omadussõnaliited |
| SM 36 | Eesliited |
| Liitomadussõnad |
| SM 37 | Põimliitomadussõnad |
| SM 37 | Nimisõna + omadussõna |
| SM 38 | Omadussõna + omadussõna |
| SM 39 | Muutumatu sõna + omadussõna/kesksõna |
| SM 40 | Rindliitomadussõnad |
MÄÄRSÕNAMOODUSTUS |
| SM 41 | Määrsõnaliited |
| SM 42 | Liitmäärsõnad |
| SM 43 | Enamkasutatavaid võõrliiteid |
|
|
Sissejuhatus |
| SÜ 1 | Lauseõpetus ja lause |
| SÜ 2 | Lause ja tema moodustajad |
| SÜ 3 | ... alistusseos |
| SÜ 4 | ... rinnastusseos |
| SÜ 5 | Süntaktilised üksused |
| SÜ 6 | Moodustajate semantilised funktsioonid |
| SÜ 7 | Moodustajate pragmaatilised funktsioonid |
| SÜ 8 | Lauseliikmed |
| SÜ 9 | Lause põhitüübid |
| SÜ 10 | Lauseanalüüsist |
LAUSE EHITUS |
| SÜ 11 | Öeldis |
| SÜ 12 | ... käändelised vormid |
| SÜ 13 | ... väljendverbid |
| SÜ 14 | ... ühendverbid |
| SÜ 15 | Öeldise grammatilised kategooriad |
| SÜ 16 | Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega |
| SÜ 17 | Hulgasõnafraas alusena |
| SÜ 18 | Ainsuslike liikmetega rindühend alusena |
| SÜ 19 | |
| SÜ 20 | Tegumood |
| SÜ 21 | Impersonaal |
| SÜ 22 | Passiiv |
| SÜ 23 | ollakse/oldi + tud-kesksõna |
| SÜ 24 | Aeg |
| SÜ 25 | Olevik |
| SÜ 26 | Minevik |
| SÜ 27 | Tulevik |
| SÜ 28 | saama-tulevik |
| SÜ 29 | mas-tarind |
| SÜ 30 | Kõneviis |
| SÜ 31 | Kõneliik |
| SÜ 32 | ... lause eitus |
| SÜ 33 | ... moodustaja eitus |
| SÜ 34 | Alus |
| SÜ 35 | Täis- ja osaalus |
| SÜ 36 | Aluseta laused |
| SÜ 37 | Sihitis |
| SÜ 38 | Täis- ja osasihitis |
| SÜ 39 | Täis- ja osasihitise valiku probleeme |
| SÜ 40 | Täissihitis omastavas või nimetavas käändes |
| SÜ 41 | Mitmuslik täissihitis |
| SÜ 42 | Täissihitis käsklauses |
| SÜ 43 | Täissihitis aluseta lauses |
| SÜ 44 | Erandliku vormivaheldusega asesõnalised sihitised |
| SÜ 45 | Määrusega vahelduv sihitis |
| SÜ 46 | Öeldistäide |
| SÜ 47 | Täis- ja osaöeldistäide |
| SÜ 48 | Öeldistäite ühildumine alusega |
| SÜ 49 | Määrus |
| SÜ 50 | |
| SÜ 51 | Määruse õigekeelsus. Omamise väljendamine |
| SÜ 52 | ...kaassõnad läbi ja üle |
| SÜ 53 | ...kaassõna tänu |
| SÜ 54 | ...kaasosaline |
| SÜ 55 | Koha väljendamine. Sise- või väliskohakääne |
| SÜ 56 | kus- või kuhu-kääne |
| SÜ 57 | kus- või kust-kääne |
| SÜ 58 | Vahend või koht |
| SÜ 59 | Aja väljendamine. Ajamääruse kääne |
| SÜ 60 | Muid ajaväljendeid |
| SÜ 61 | Sihitisekäändelised määrused |
| SÜ 62 | lt-määrsõnad |
| SÜ 63 | Seisundimäärus olevas ja saavas käändes |
| SÜ 64 | Olevas ja saavas käändes seisundimääruse arvuühildumine |
| SÜ 65 | Rektsioone, milles sageli eksitakse |
| SÜ 66 | Üldlaiend ja sidend |
| SÜ 67 | Üldlaiend |
| SÜ 68 | Sidend |
| SÜ 69 | Sidendite õigekeelsusest |
| SÜ 70 | Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi |
| SÜ 71 | ...väitlause |
| SÜ 72 | ...küsilause |
| SÜ 73 | ...käsklause |
| SÜ 74 | ...soovlause |
| SÜ 75 | ...hüüdlause |
| SÜ 76 | Asendus |
| SÜ 77 | Lausesisene asendus |
| SÜ 78 | Lausetevaheline asendus |
| SÜ 79 | Väljajätt. Lünk- ja vaeglause |
| SÜ 80 | Lühendusellips |
| SÜ 81 | Kontekstiellips |
| SÜ 82 | Vaeglaused |
| SÜ 83 | Kordus |
| SÜ 84 | Koondlause |
| SÜ 85 | Ellipsi kasutusest rinnastuse korral |
| SÜ 86 | Käändelõpu ellips |
| SÜ 87 | Kaheosalised nimed ja nimetused |
| SÜ 88 | Mitmuse kasutusest nimisõnafraaside rinnastamisel |
| SÜ 89 | Koondlause kirjavahemärgid |
| SÜ 90 | Koma kasutusest mitme määruse korral |
| SÜ 91 | Lause sõnajärg |
| SÜ 92 | Verbi asend lauses |
| SÜ 93 | Verb teisel kohal |
| SÜ 94 | Verb lause lõpus või algul |
| SÜ 95 | ...verb lause lõpus |
| SÜ 96 | Muid sõnajärjestusseiku |
|
| SÜ 98 | Fraas. Nimisõnafraas |
| SÜ 99 | Omadussõnaline täiend |
| SÜ 100 | Omadussõnalise täiendi ühildumisest |
| SÜ 101 | Nimisõnaline täiend omastavas käändes |
| SÜ 102 | Määrustäiend |
| SÜ 103 | Täiendi täiendi asukoht |
| SÜ 104 | Täiendite järjestus |
| SÜ 105 | Täiendite rinnastus |
| SÜ 106 | Lisand |
| SÜ 107 | Lisanditarindeist |
| SÜ 108 | Liigisõna eeslisandina |
| SÜ 109 | Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina |
| SÜ 110 | Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid |
| SÜ 111 | Koma kasutusest mitme eeslisandi puhul |
| SÜ 112 | Lisanditaoliste määruste vahemärgistusest |
| SÜ 113 | Hulgafraas ja hulgasõnad |
| SÜ 114 | Hulgafraasi ja nimisõnafraasi vahekord |
| SÜ 115 | Hulgasõna laiend seestütlevas käändes |
| SÜ 116 | Erisuguseid hulgasõnu |
| SÜ 117 | Hulgasõna määralaiendid |
| SÜ 118 | Muid fraasitüüpe |
| SÜ 119 | Osalause |
| SÜ 120 | Osalausete rinnastus |
| SÜ 121 | Rindlause kirjavahemärgid |
| SÜ 122 | Osalausete alistus |
| SÜ 123 | Relatiivlause |
| SÜ 124 | Relatiivlause sidendist |
| SÜ 125 | Relatiivlause asukohast |
| SÜ 126 | Põimlause kirjavahemärgid |
| SÜ 127 | Kõrvallause referaadina |
| SÜ 128 | Otsekõne kirjavahemärgid |
| SÜ 129 | Liitsed liitlaused |
| SÜ 130 | Kiillause |
| SÜ 131 | ...üte |
| SÜ 132 | ...hüüund |
| SÜ 133 | Kiillause kirjavahemärgid |
| SÜ 134 | Lauselühendid |
| SÜ 135 | Määruslike lauselühendite kasutamisest |
| SÜ 136 | Kesksõnalühendeist |
| SÜ 137 | Lauselühendite kirjavahemärgid |
| SÜ 138 | Nominalisatsioon |
|
|
| L 1 | Leksikoloogia mõiste |
| L 2 | Sõnaõpetuse mõisteid |
| L 3 | |
SÕNAVARA |
| L 4 | Sissejuhatus |
| L 5 | Sõnavara rikastumise teed |
| L 6 | Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad |
| L 7 | ...põlistüved |
| L 8 | ...onomatopoeetilised sõnad |
| L 9 | ...laenamine |
| L 10 | ...laentüvevara |
| L 11 | ...otselaenud |
| L 12 | ...rahvusvahelised sõnad |
| L 13 | ...tähenduslaenud |
| L 14 | ...tõlkelaenud |
| L 15 | ...siselaenud |
| L 16 | ...võõrusastmik |
| L 17 | ...tehissõnad |
| L 18 | Oma- ja võõrsõnad |
| L 19 | ...võõrsõnad ja tsitaatsõnad |
| L 20 | ...võõrusastmik |
| L 21 | ...'ismid' |
| L 22 | Põhi-, üld- ja oskussõnavara |
| L 23 | Neologismid, historismid ja arhaismid |
| L 24 | Murdesõnavara. Slängisõnavara |
| L 25 | ...sotsiaalteljel |
| L 26 | ...lastekeelne sõnavara |
| L 27 | Harvad ja juhusõnad |
| L 28 | Hinnangusõnad |
| L 29 | Sõnavara stiililine jagunemine |
| L 30 | ...funktsionaalstiilide järgi |
|
| L 32 | Sünonüümid |
| L 33 | Tabusõnad ja eufemismid |
| L 34 | Antonüümid |
| L 35 | ...moodustusviisid |
| L 36 | Hüponüümid |
| L 37 | Homonüümid |
| L 38 | ...sõnavormid |
| L 39 | ...lekseemid |
| L 40 | Paronüümid |
| Näpunäiteid paronüümide kasutamisel |
LEKSIKOLOOGIA HARUD |
| L 41 | Sõnasemantika |
| L 42 | Tähendus |
| L 43 | ...tähenduse muutumine |
| L 44 | Tähendusnihked |
| L 45 | Tähendusülekanded |
| L 46 | Mitmetähenduslikkus |
| L 47 | Tähenduse liike |
| L 48 | ...sisuvaesed sõnad |
| L 49 | ...tautoloogia ja pleonasm |
| L 50 | ...parasiitsõnad |
| L 51 | Fraseoloogia |
| L 52 | ...päritolu |
| L 53 | Etümoloogia |
| L 54 | Onomastika |
| L 55 | ...isikunimed |
| L 56 | ...kohanimed |
| L 57 | ...nimede keelsus |
| L 58 | Sõnavarastatistika |
| L 59 | Leksikograafia |
| Sõnaraamatute liike |
| L 60 | ...märksõnastiku sõnavara |
| L 61 | ...märksõnastiku ülesehitus |
| L 62 | ...kirjelduse tüüp |
| L 63 | Eesti leksikograafia ajaloo tähtteoseid |
|
|