Häälikute pikkuse märkimine

Kõik häälikud, v.a b, d, g, f ja š, kirjutatakse ühe tähega, kui nad on lühikesed, ja kahe tähega, kui nad on pikad või ülipikad:

üks täht kaks sama tähte kaks sama tähte täishäälik roogib kalu

pime öö elu on kaalul piimalehm kolm kaalu

jõin piima l vilu suvi poisi nimi Villu istusid puude villu m küdev kamin kammin pead ei taha kammida n ilus lina suured linnad nägi suurt linna r puude varu lapse varrud läks vihast marru s kasi koju kassi käpad ema söötis kassi h tahke keha krahhi kartuses kardeti krahhi v pikk rivi võtke ühte rivvi j väike oja laps kukkus ojja h vt ka võõrsõnade kirjutamine.

Erand

Viimane häälik mõnedes ühesilbilistes sõnades (enamasti ase- või abisõnad): mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, mus, sus, tas, ses, tos, kas, kes, kus, mis, las, on, et, ja (sidesõna), ju, ka, va, ma, sa, ta, me, te, nad (pikk a), mu, su, ah, oh, jah, noh, näh, säh, kah, aitäh, tohoh.

b, d, g, p, t, k

Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse b, d, g, pikad p, t, k, ülipikad pp, tt, kk:

Üks nõrk täht üks tugev täht kaks tugevat tähte hobuse kabi

töökoda

toa lagi ostis uue kapi

vanad kotad jalas

ära põrandat laki hiir läks kappi

minge töökotta

ostis põrandalakki

Üks p, t, k kirjutatakse:

pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike;

kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, šašlõkk, hopakk. Vt ka võõrsõnade kirjutamine.

f, š vt võõrsõnade kirjutamine.