Lause põhitüübid

Tüüpjuhul on alus nimetavas käändes ja verbi ühildav nimisõna(fraas), mis on ühtaegu nii tegevussubjekt kui ka teema. Niisugust tüüpalust sisaldavat lauset nimetatakse normaallauseks. Sellised laused on nt Jaan ehitab suvilat ja Jaan magab. Normaallaused võivad olla sihitisega, s.o sihilised ehk transitiivsed, nagu Jaan ehitab suvilat, või ilma sihitiseta, s.o sihitud ehk intransitiivsed, nagu Jaan magab. Sihitu lause erijuhtumiks on öeldistäite- ehk predikatiivilause, nt Jaan on haige/üliõpilane.

On keeli, kus ongi vaid normaallaused, nt inglise keel. Eesti keeles on siiski ka teistsuguseid lauseid, kus puudub üksühene vastavus teema, tegevussubjekti ning aluse grammatilise vormistuse vahel.

Olemasolu- ehk eksistentsiaallause väidab kellegi või millegi olemasolu mingis kohas ja/või mingil ajal, esitleb kedagi või midagi, nt Õues on lapsed. Peenral kasvab lilli. Täna on kõva tuul. Olemasolulause lausealguliseks teemaks ongi harilikult koha- või ajamäärus (õues, peenral, täna), alus, mis on ühtlasi tegevussubjekt, (lapsed, lilli, kõva tuul) aga paikneb lause lõpus.

Omajalauses on lausealguline teema samuti määrus, nimelt alalütlevas käändes valdajamäärus, nt Tal on raamat. Erinevalt olemasolulausest on see teema ühtlasi tegevussubjekt koos vastavate süntaktiliste omadustega (kontrollib näiteks enesekohast asendust lauses Peetril on oma tuba).

Kogejalause sarnaneb paljus omajalausega. Siingi on lausealguline teema harilikult alalütlevas käändes määrus, nt Tal on häbi/piinlik/vaja lahkuda, ja see täidab ühtlasi tegevussubjekti rolli, nagu näitab enesekohaste asesõnade ning infinitiivitarindi tõlgendus: Peetril oli oma (s.o Peetri) sõbra pärast häbi. Peetril oli häbi lahkuda (s.o Peeter lahkus). Kogejat märkiv lausealguline moodustaja võib olla ka sihitis, nt Teda huvitab botaanika. Mind hämmastab teie võhiklikkus. Erinevalt omajast ei pruugi kogeja siiski mitte alati lause algust eelistada. Vrd järgmisi eelisjärjega lauseid: Mulle meeldib suusatada – kuid: Sa meeldid mulle. Mind hämmastab teie võhiklikkus = Teie võhiklikkus hämmastab mind.

Tulemus- ehk resultatiivlauses on lausealguliseks teemaks seestütlevas käändes määrus, nt Poisist kasvas mees. Kui normaallauses markeeritakse tulemust, mitte lähteseisundit, nt Poiss kasvas meheks, siis tulemuslauses on asi vastupidine.

Mittenormaallauseile ehk markeeritud teemaga lausetüüpidele (vähimal määral kogejalauseile) on iseloomulik, et alus, kui see on lauses olemas, võib olla peale nimetava käände (täisalus) ka osastavas (osaalus), seejuures eituse korral lausa kohustuslikult, nt Peenral kasvavad lilled / kasvab lilli. Peenral ei kasvanud lilli. Mul on head sõbrad / häid sõpru. Tal ei ole häid sõpru. Poisist kasvas mees. Poisist ei kasvanud meest.

Nii asend verbi järel kui ka osastava käände võimalus ning asjaolu, et osastavaline alus ei ühilda öeldisverbi, muudavad mittenormaallause aluse osalt sihitise sarnaseks.

Lause põhitüüp Teema Verb Reema normaallause TS:alus

Jaan

Jaan ehitab

on TO:sihitis

öeldistäide suvila

haige olemasolulause määrus Aias kasvab TS:alus lilli omajalause TS:määrus Jaanil on alus auto kogejalause TS:määrus

TS:sihitis Jaanile

Jaani meeldib

huvitab alus

alus muusika

muusika tulemuslause TS:määrus Jaanist tuli alus muusik

Omamist, kogemist ja resultatiivsust võib väljendada ka normaallausega, vrd Mul on maja (omajalause) – Ma oman maja (normaallause). Sa meeldid mulle (kogejalause) – Ma armastan sind (normaallause). Poisist kasvas mees (tulemuslause) – Poiss kasvas meheks (normaallause). Normaallause kasutus näitab kasvutendentsi.