Astmevahelduse alla ei kuulu:

1. Juhuslike kolmandavälteliste vormide esinemine tuli- ja pesema-tüüpi sõnade vormistikus, kus tüvi lüheneb lõpumuutuse tagajärjel ühesilbiliseks, nt tuli : tule : `tul/d, pese/ma : pese/b : `pes/takse.

2. Kolmanda välte esinemine sõnade teine ja naine vormides, nt teine : `teis/t, `teisi.

3. Teisevälteliste vormide esinemine lõpuvahelduseta ühesilbilise tüvega sõnade vormistikus, nt `maa : `maa/de ~ maa/de, `saa/ma : saa/nud.

4. Supletiivsete tüvekujude vahelised erinevused, nt mine/ma : läk/sin : läi/nud.

5. Tüvekonsonandi pikenemine ja sellega kaasnev välteteisendus lühikese sisseütleva vormides, nt pesa : `pessa, maja : `majja.

6. Kindlate formatiivide liitumisega kaasnev sulghääliku väljalangemine tüvelõpulisest konsonantühendist ks, sk või ps, nt `uks : `us/t, `lask/ma : `las/takse, `laps : `las/t.