Enneminevik

Enneminevik on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb minevikulisele vaatlushetkele (st tegu on mineviku minevikuga), nt Näostki võis näha, et Mari oli kõvasti tööd teinud. Seoses verbiga olema kasutatakse enneminevikku ka kaudse kõneviisi (üld)mineviku tähenduses, nt Selle koha peal oli vanasti linn olnud. (= Selle koha peal olevat vanasti linn olnud).

Enneminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe lihtminevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, nt olin elanud, olime elanud, oli elatud.