Kaassõnad

Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna(fraasi) juurde, andes sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändetunnused, nt (maja) taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda (teed), pärast (sööki), enne (suurt vihma). Kaassõnad võimaldavad edasi anda palju mitmekesisemaid ja täpsemaid tähendusvarjundeid kui käändetunnused. Ehkki mõnel juhul saab kasutada paralleelselt nii kaassõna kui ka käändetunnust, on käändetunnuste tähendus palju abstraktsem ja seetõttu ka kasutusala laiem. Nii on näiteks rööpselt võimalikud küll Pani raamatu laua peale ~ Pani raamatu lauale, kuid rööpvariant puudub juhtudel, nagu Andis poisile vastu kõrvu. Asi tundus vanamehele kahtlane.

Nagu määrsõnad ja abimäärsõnad, võivad ka kaassõnad seonduda üksikute käändekategooria liikmetega, moodustades kolmeliikmelisi kohakäänetes muutuvaid sarju, nt (maja) sisse : (maja) sees : (maja) seest; (laua) alla : (laua) all : (laua) alt; (ukse) ette : (ukse) ees : (ukse) eest; allapoole (pilvi) : allpool (pilvi) : altpoolt (pilvi).

Kuivõrd kaassõnad on mittetäistähenduslikud, ilmneb nende tähendus sageli ainult seoses konkreetse nimisõnaga konkreetses kontekstis. Sealjuures võib üks ja seesama kaassõna eri kontekstides üsna erinevaid tähendusi kanda. Vrd Sõitsime vastu tuult – Me oleme sõja vastu – Lõin pea kapinurga vastu veriseks – Ta on minu vastu väga lahke. Võileib kukkus laua alla – Kontserdi alguseni on jäänud pisut alla tunni. Pärast tööd läksid nad teatrisse – Tunni aja pärast on lõuna – Ärge selle pärast muretsege. Seetõttu kerkivad kaassõnade tähenduslikul rühmitamisel umbkaudu samad probleemid nagu käänete tähendusfunktsioonide kirjeldamisel. Siiski on kaassõnade tähendus konkreetsem ja selgem kui käändevormidel.

1. Kohakaassõnad. Paljud kohasuhteid väljendavad kaassõnad jagunevad nagu kohakäänded ja osa kohaadverbe sihtkohta, asukohta ja lähtekohta väljendavateks kaassõnadeks. Nt Pall veeres laua alla. Auto sõitis maja ette. Mees kadus rahva sekka. Ta tahtis minna teiste juurde. Kes tuleb ringi keskele? Udu tõusis metsa kohale. Tool pandi diivani kõrvale. Vanamees kinnitas posti külge sildi. Ärge minge karjääride lähedale! Jätsime redeli toe najale seisma. Kass ronis posti otsa. Katuse peale pandi tõrvapapp. Tule meie seltsi. Poiss jäi aia äärde seisma. – Pall on laua all. Auto seisab maja ees. Meest polnud rahva seas enam nähagi. Olime õhtul naabrite juures. Ringi keskel on punkt. Udu hõljus metsa kohal. Diivani kõrval oli vana tool. Nägime posti küljes silti. Karjääride lähedal on ohtlik liikuda. Redel seisis toe najalgi hädavaevu püsti. Posti otsas istus tuvi. Katuse peal hiilib kõuts. Teiste seltsis on huvitavam. Aia ääres kasvab umbrohi. – Võta pall laua alt üles. Kao mu silme eest! Rahva seast ilmus nähtavale tuttav punetav nägu. Tulime naabrite juurest hilja õhtul. Tule sealt ringi keskelt ära! Jõe kohalt kandus majanigi rõskust ja udu. Too see pink diivani kõrvalt siia! Võtsime sildi posti küljest ära. Karjääride lähedalt avaneb siiapoole ilus vaade. Redel kukkus toe najalt maha. Korstna otsast kostis imelikke hääli. Kukkusin katuse pealt alla. Miks sa teiste seltsist ära tulid? Too aia äärest vana reha!

Mõned kohakaassõnad niisuguseid kolmikuid ei moodusta. Nt Lennuk lendas madalalt üle puude. Mööda teed sõitis auto. Liikusime piki jõekallast. Ta liikus ettevaatlikult puude vahetsi.

2. Ajakaassõnad. Nt Päikese tõusu eel on ilm külm. Ta saabus mõne päeva eest. Tee see töö nädala jooksul ära. Ta pole kolme aasta kestel kordagi siin käinud. Istusime ööd läbi üleval. Seminar algab kolme tunni pärast. Tule enne lõunat instituudist läbi.

3. Põhjuskaassõnad. Nt Ta teeb kõik teiste heaks. Oma töö jaoks polnud tal millestki kahju. Jüri otsustas naise kiuste artikli valmis kirjutada. Teen sulle sünnipäeva puhul välja. Mille põhjal sa nii otsustad? Kas tasub selle tühise asja pärast südant vaevata? Kogusin referaadi tarvis materjali. Halva ilma tõttu jääb sõit ära. Tänu osavõtjate heatahtlikkusele üritus siiski õnnestus. Rõõmustasime tema saabumise üle.

4. Viisi ja seisundikaassõnad. Nt Tüdruk langes teiste põlguse alla. Kannatasin hirmsa peavalu käes ~ küüsis. See asi polnud neile meelt mööda. Koerad haukusid üksteise võidu. Poiss jooksis särgi ja sokkide väel õue.

5. Vahendi- või abinõukaassõnad. Nt Kelle abil sa selle töö lõpuks valmis said? Kaaslaste jõu ja nõu najal tuli ta omadega siiski toime. Salakaebuste teel õnnestus tal rivaal eemaldada. Jüri on omaenese tarkuse varal nii kaugele jõudnud.

6. Suhtumis- või suhtekaassõnad. Nt Ta on oma ea kohta üsna arukas. Minu meelest on Jüri kõiges süüdi. Tarkuse ja teravmeelsuse poolest on ta teistest üle. Mari ilmutas nende ideede suhtes teatud umbusku. Palk käivat töö järgi.

7. Hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad. Nt Jüri on aastate kaupa kodust eemal viibinud. See teeb viis senti kasumit iga kilogrammi kohta. Ta on endale virnade viisi raamatuid kokku tassinud. Jüri on Marist arvestuses viie punkti võrra ees. Seal oli üle viieteistkümne inimese. Ta on meil veidi alla aasta töötanud.

Lisaks nimetatud suurematele tähendusrühmadele võivad kaassõnad väljendada veel:

a) ligikaudsust, nt Tõnu lubas kella kolme paiku tulla. Astun teilt lõuna aegu läbi. Peeter on vist juba kolmekümne ligi. Õunu oli viiekümne kilo ümber. See arbuus kaalus kolme kilo ringis;

b) kaasasolu, nt Ekskursandid saabusid giidi saatel hotelli. On sul meie seltsis igav? Ta tuli koos vennaga;

c) ilmaolu, nt Ilma tööta läheb ta kohe närviliseks;

d) asendust, nt Sa pead kellegi enda asemel saatma. Jüri on juba täie mehe eest väljas. Maali lehm olla põdra pähe maha lastud;

e) piiri, nt Läksime kuni suure teeni koos. See nõupidamine kestab vist kuni õhtuni. Tema artiklite arv ulatuvat juba kuni kahesajani. Rohi oli rinnust saadik;

f) välistust, nt Peale Jüri ei tea sellest otsusest veel keegi;

g) tegijat, nt Tuule poolt murtud puud jäidki metsa;

h) valdajat, nt Töö jäi üliõpilase kätte. Kelle käes on võti? Tulevik on noorte päralt;

i) objekti, nt Mees lõi kirvega jala pihta. Mis sa norid nende väikeste vigade kallal! Maitse üle ei vaielda.

Kaassõnad võivad asetseda neid laiendava noomenifraasi järel või ees. Selle järgi nimetatakse neid tagasõnadeks ehk postpositsioonideks ja eessõnadeks ehk prepositsioonideks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad, nt (laua) all, (laua) alt, (minu) meelest, (liiva) sisse, (supi) sees, (maja) seest, (kümnete) viisi, (tosinate) kaupa, (üksteise) võidu. Tagasõnade tarvitamist peetakse üheks eesti keele soomeugriliseks jooneks, võrreldes indoeuroopa keeltega, mis kasutavad ainult eessõnu. Eesti keeles on eessõnu vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki (randa), ilma (emata), kuni (metsani). Ilukirjanduskeeles, eriti luulekeeles, võivad küll tavaliselt tagasõnadena käituvad sõnad stiili või rütmikaalutlustel asetseda noomeni ees, nt vahel vaevade, kiuste kõikide. Üksikuid kaassõnu võib ka stiililt neutraalses kontekstis tarvitada nii ees kui ka tagasõnana, nt mööda teed ~ teed mööda, vastu seina ~ seina vastu. Mõned sõnad on ees- ja tagasõnana tähenduselt erinevad, vrd laua alla (koht) – alla kilomeetri (mõõt), eksimuse pärast (põhjus) – pärast tööd (aeg).

Kaassõnad nõuavad noomenilt kindlat käändevormi. Enamik tagasõnu nõuab nimisõnalt omastava käände vormi, nt katuse all, söögi asemel, teiste ette, meie heaks, looma kannul, kolme kaupa, laste kilda, naabri kiuste, poe ligidal, kuuse otsas, plangu taha, aia ääres. Üksikud tagasõnad esinevad ka muude käänetega, nt päev otsa, teed mööda, sügisest saadik, lastega seltsis. Eessõnad esinevad tavaliselt koos osastavas käändes nimisõnaga, nt enne koitu, keset teed, piki kallast, pealpool pilvi, kahele poole teed. Üksikud eessõnad nõuavad muidki käändeid, nt tänu sõbrale, kuni lõunani, ilma pikema jututa.

Üksikud kaassõnad on fakultatiivsed, sest nad täidavad sedasama funktsiooni, mis nende laiendi kääne, nt koos isaga ~ isaga, ilma emata ~ emata, ühes lastega ~ lastega, varandusega tükkis ~ varandusega, kuni hommikuni ~ hommikuni.