Keskvõrre

Keskvõrre väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel, nt Jüri on tõsisema loomuga kui Jaan.

Keskvõrde tunnuseks on alati m, mis liitub tavaliselt algvõrde omastava käände tüvele, nt `suur : suure + m → suure/m, kaunis : `kauni + m → `kauni/m, korra`lik : korraliku + m → korraliku/m, roosa : roosa + m → roosa/m.

Ligi 70 omadussõna korral, mille algvõrde omastav kääne lõpeb a- või u-ga, toimub keskvõrde tunnuse ees vokaaliteisendus a, u → e. Niisugusele teisendusele alluvad VI käändkonna siil-, sai-, nali- ja sõber-tüüpi sõnad, nt `pikk : pika : pike/m, `paks : paksu : pakse/m, `lai : laia : laie/m, kuri : kurja : kurje/m, nõder : nõdra : nõdre/m. Teistesse käändkondadesse kuuluvate sõnade tüvi tavaliselt ei teisene, nt II käändkonnast vaba : vaba/m, III käändkonnast roosa : roosa/m, IV käändkonnast põdur : põdura/m, abitu : abitu/m, VII käändkonnast armas : `armsa/m. Siiski alluvad vokaaliteisendusele ka paar II käändkonna pesa-tüüpi sõna, nt vana : vane/m, paha : pahe/m, ja üksikud III käändkonna ratsu-tüüpi sõnad, nt lahja : lahje/m.

Üksikud sõnad kasutavad keskvõrde moodustamisel supletiivset tüve, nt `hea : pare/m, lühike : lühe/m, pisike : pise/m.