Kaasaütlev kääne

Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige:

a) koos- või kaasasolu (sageli võib selles funktsioonis kaasa-ütleva käände vormile eelneda eessõna koos), nt Mari läks (koos) Jüriga kinno;

b) vahendit (lähedaselt kaassõnaühendile ’nimisõna omastava käände vorm + abil’), nt Mees kaevas labidaga maad.

Lisaks sellele kasutatakse kaasaütlevat märkimaks:

c) viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga;

d) aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis.

Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne:

e) asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda.

Kaasaütleva käände tunnus on ga.