võima-, saama-, käima-, jooma-tüüp (ÕS 49. tüüp). Loetletud tüübid on välteteisenduslikud, st siia kuuluvate sõnade vormistikus esineb teisevältelisi vorme, mis sisaldavad ühesilbilist tüvevarianti. Põhivormide hulka tuleb lugeda ka lihtmineviku ainsuse 1. pööre, sest nende sõnade lihtminevik võib olla ebaregulaarne. Osa vorme on analoogilised nud-kesksõnaga. Kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pöörde võib aga kõrvale jätta, sest selle moodustamisega ei teki probleeme ning sama allparadigma ülejäänud vormide väldet selle põhjal tuletada ei saa.

ma-tgn `või/ma `saa/ma `käi/ma `joo/ma

da-tgn `või/da `saa/da `käi/a `juu/a

takse-vorm `või/dakse `saa/dakse käi/akse juu/akse

nud-kesks või/nud saa/nud käi/nud joo/nud

Lihtmin ains1 või/sin `sa/in käi/sin jõ/in

da-tegevusnimes kasutatakse formatiivi da (`või/da, `saa/da) või a (`käi/a, `juu/a). Umbisikulise tegumoe olevikuvormis kasutatakse formatiivi dakse (`või/dakse, `saa/dakse) või a (käi/akse, juu/akse). Lihtminevikus kasutab osa sõnu s-minevikku (või/sin, käi/sin), osa sõnu i-minevikku (`sa/in, `jõ/in); vormiti esineb mõlema tunnuse korral välteteisendust, kusjuures kõik kahe- või enamasilbilised lihtmineviku vormid on välteteisenduslikud.

Analoogiaseosed ülejäänud vormide moodustamiseks on neil sõnadel samuti hälbivad. Olulisim erinevus on see, et umbisikulise tegumoe olevikuvorm (`või/dakse, `saa/dakse, käi/akse, juu/akse) on individuaalne ning umbisikulise tegumoe ülejäänud vormid, mis kasutavad alati d-algulist formatiivi, on tuletatavad ma-tegevusnime järgi: `või/ma → `või/di, `või/dud jne, `saa/ma → `saa/di, `saa/dud jne, `käi/ma → `käi/di, `käi/dud jne, `joo/ma → `joo/di, `joo/dud jne.

Kindla kõneviisi oleviku ainsusevormid ning tingiva ja kaudse kõneviisi kõik olevikuvormid moodustatakse samuti ma-tegevusnime järgi: `või/ma → `või/n, `või/ksin, `või/vat jne, `saa/ma → `saa/n, `saa/ksin jne, `käi/ma → `käi/n, `käi/ksin jne, `joo/ma → `joo/n, `joo/ksin jne. Kindla kõneviisi oleviku mitmusevormid on välteteisenduslikud: või/me, saa/me, käi/me, joo/me.

Välteteisendusliku nud-kesksõna järgi moodustatakse kindla kõneviisi oleviku mitmus, tingiva ja kaudse kõneviisi minevik, käskiva kõneviisi mitmus, möönva kõneviisi olevikuvorm ja mata-vorm, nt või/nud → või/me, või/nuksin, või/nuvat, või/gu, või/mata; käi/nud → käi/me, käi/nuksin, käi/nuvat, käi/gem, käi/mata.

Harva kasutatavates vormides võib välde kõikuda.

võima-tüüpi kuuluvad `võima, `kee/ma, `lee/ma, `nai/ma,

`näi/ma.

saama-tüüpi kuuluvad `saama, `jääma.

käima-tüüpi kuuluvad `käima, `vii/ma, `poo/ma, `müü/ma.

jooma-tüüpi kuuluvad `jooma, `loo/ma, `too/ma,

`löö/ma `söö/ma.