Osastav kääne

Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab:

a) osasihitist, nt Mari luges raamatut;

b) osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi;

c) osaalust, nt Põrandal vedeles prahti;

d) osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid;

e) hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest;

f) mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss.

Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist.

t (~tt) III kk ratsu/t

IV kk `aasta/t, redeli/t, `kringli/t,

koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t

V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t

VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt

VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t,

armas/t ~ `armsa/t

d I kk `koi/d, i`dee/d

II kk-st `tul/d

0 II kk-st ema, pesa, seminari, nime

VI kk-st `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage,

`nalja, `sõpra, õnne`likku

Üksiksõnuti esinevad:

da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da

0 ~ t `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t,

`rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t

rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t,

kahju ~ kahju/t

iga ~ iga/t, sada ~ sada/t

da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d

Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab (vt M 70):

d ← kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d

0 ← kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi, nt `siile.

Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib esineda paralleelvormis ka nendel sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi ja sellele vastavat osastava käände tunnust. Vokaalmitmus ja sid esinevad paralleelselt järgmistes tüüpides:

I kk-st i`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid

II kk-st pesa : pesi ~ pesa/sid

seminar : seminare ~ seminari/sid

VI kk-st `siil : `siile ~ `siili/sid

`koer : `koeri ~ `koera/sid

`sai : `saiu ~ `saia/sid

sõda : sõdu ~ sõda/sid

nali : `nalju ~ `nalja/sid

sõber : `sõpru ~ `sõpra/sid

Osa sõnade korral on sid-formatiiviga vorm arhailise stiilivarjundiga, nt `siili/sid, mõnes tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid).