M 115M 116M 117

Käändkonnad

KK AVATUD TÜÜBID SULETUD TÜÜBID

I /1 V/ koi–idee

II /2 I V/ ema–pesa /2 I i/ nimi (8)

/2 I i/ tuli (6)

/3 C/ seminar

/tar/ lauljatar

III /2 II V/ ratsu

/2 I e/ kõne

/(V)nna/ lauljanna

IV /2 III V/ aasta /2 I e/ kole (90)

/3jj V/ taltsutamatu /2 I e/ habe (30)

/1 C/ õel (10)

/2 C/ redel /(V)s/ magas (20)

/2 III er,el/ kringel

/(C)ne, ik,

kas, jas,

ts, ng, nd, rd,

v-, tav-kesks

nud-, tud-kesks

m-võrdlussõna/

KK AVATUD TÜÜBID SULETUD TÜÜBID

V /(V)ne, ke, (V)s/-sõnad

/(V)ne 3 I~II soolane /(V)s1/ juus (5)

või 2 III/ maine

/(V)s 1 teos

või 2 I~II/ otsus

/(V)ne 4jj/ oluline

/(V)s, ke 3jj/ harjutus

/(V)ne 3 III/ jõuline

/(V)s 2 III/ lootus

/pikaliitelised/ kannatlikkus

VI /1 C/ siil /1 C/ jõud (30)

/1 V/ sai (20)

/2 I i/ nali (40)

/2 I C/ sõber (20)

/2 I V/ pada–sõda (50)

/2 I V/ lagi (8)

/1 C/ koer (20)

/1 C/ suur (30)

/1 C/ uus–küüs (20)

/2 I i/ käsi (9)

/`ik/ õnnelik

VII /2 I~II e/ mõte (390)

/2 I~II e/ pääse (90)

/2 II C/ küünal (40)

/2 I~II Vs/ ratas (160)

/2 II Vs/ armas (20)

/2 I~II C/ manner (8)

Astmevahelduse alusel jagunevad käändkonnad kolme rühma: astmevahelduseta käändkonnad (I–V), nõrgeneva astmevaheldusega käändkond (VI) ja tugevneva astmevaheldusega käändkond (VII). Astmevahelduseta muuttüübid jagunevad viide käändkonda olenevalt avatud muuttüüpide algvormistruktuurist ning sellega kaasnevast formatiivide valikust. Nõrgeneva astmevaheldusega muuttüübid moodustavad ühe käändkonna, milles on kaks erineva algvormistruktuuriga avatud muuttüüpi, millevaheline erinevus formatiivide valikus on üsna väike. Mõned nõrgeneva astmevaheldusega suletud tüübid kasutavad avatud tüüpidest täiesti erinevaid formatiive. Viimase käändkonna moodustavad tugevneva astmevaheldusega muuttüübid. See käändkond on tervikuna suletud.