suur-tüüpi (ÕS 30. tüüp) kuulub umbes 30 /1 C/-sõna, milles helilisele lõpukonsonandile eelneb pikk vokaal, nagu `hool, `huul, `peen, `kaar, `säär, ning sõnad `uks ja `laps. Ainsuse osastav ja mitmuse omastav kääne kasutavad selles tüübis ainult lähtetüve, kusjuures formatiiviks on vastavalt t ja te. NB! Teine välde mitmuse omastavas käändes (suur/te) ei viita nõrgale astmele, vaid on vormi eripära. Kuna tüvi on siin ühesilbiline, on vorm astmevahelduse seisukohalt tugevas astmes.

Mitmuse osastavas käändes on selles tüübis ainuvõimalik mitmusetüveline vorm (`suuri).

Enamikul sõnadel on olemas de-formatiiviga lühike sisseütlev, nt suure/sse : `suur/de, huule/sse ~ `huul/de, peene/sse ~ `peen/de, sääre/sse ~ `säär/de.

Kõik suur-tüüpi sõnad alluvad lõpumuutusele 0 → e.

Sõnas `leem toimub lähtetüvele liituvate formatiivide ees foneetilise assimilatsiooni tõttu muutus m → n: `leen/t, `leen/de, leen/te.

Sõnadel `laps ja `uks puudub lühike sisseütlev; lähtetüve kasutavates vormides langeb formatiivi liitumisel foneetilise lihtsustumise tõttu klusiil välja: `las/t, las/te, `us/t, us/te. NB! Niisugune klusiili väljalangemine ei kuulu laadivahelduse alla.