O 56O 57O 58

Koma

Komadega eraldatakse järgmised lauseosad:

1)

järellisand (SÜ 110): Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt?

NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult ette: Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis.

2)

omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks: 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega;

3)

koondlause korduvad liikmed omavahel (SÜ 89): Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas;

4)

rindlause osalaused üksteisest (SÜ 121): Sina küsid, mina vastan;

5)

põimlause osalaused üksteisest (SÜ 126): Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena;

6)

otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest (SÜ 128): "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus; saatelause tema järel jätkuvast otsekõnelausest: "Pane mänguasjad kasti," käsutas ema, "siis läheme õue."

7)

kiilud, sh üte ja hüüund (SÜ 133): See poiss, räägitakse, on väga andekas. Teil, Jüri ja Mari, tuleb täna aeda parandama hakata. Oh häda, liha kõrbes ära!

NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta: Tule palun kohe siia! Hüüdsõnu, millele ei lange tunderõhk, ei eraldata komadega: Oh seda Ainot küll!

8)

osa lauselühendeid (SÜ 137): verbita lühendid (Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes), järeltäiendiks olevad lühendid (Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema), määruslikud nud- ja tud-lühendid (Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema), määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul (Kaldudes algul valitud metsarajast paremale, sattusid lapsed kanarbikuvälule vrd Algul valitud metsarajast paremale kaldudes sattusid lapsed kanarbikuvälule);

NB! 1. Lühikest tegevuse viisi väljendavat püsiühendit verbita lauselühendina pole vaja komaga eraldada: Uhke Liisi käib alati nina püsti. Kukk laulab rind õieli.

2. tuna- ja maks-lauselühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust ~ pikast sõidust kurnatuna tegi autojuht avarii. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole.

3. Kaassõnastunud verbivormid hoolimata (millest), vaatamata (millele), alates (millest) ja lõpetades (millega), arvates (millest), võrreldes (millega) ei nõua koma ka lauselühendi algul: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud.

9)

lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb, vrd nt Midagi kindlat väita on mõistagi veel vara. Mõistagi on midagi kindlat väita veel vara. Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara;

10)

sõnaga nagu algav loetelu, kui nagu tähendab ‘näiteks’ (SÜ 126): Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jäid võistlusele tulemata.

NB! Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased, siis on tegemist võrdlustarindiga ja koma ei ole: Niisuguseid torumehi nagu Juhan Kään ja Peeter Vään on raske leida.

Koma eraldab veel:

1)

dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes: Tallinn, 12. märts 2001;

NB! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes, siis koma ei ole: Elvas 30. juunil 1962. a.

2)

aadressi osi, kui need pole kirjutatud üksteise alla: Meie aadress on Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn;

3)

esikohale tõstetud perekonnanime järgnevast eesnimest: Kessel, Mari; Goethe, Johann Wolfgang von;

4)

kümnendmurru täis- ja murdosa: 16,79, 15,2 (koma järel ei ole tühikut).

Koma ei panda kirja lõppu sõnade lugupidamisega, austusega, tervitades, tänades, vastust oodates jms ning nime vahele.