M 32M 33M 34

Pööratud ehk tugevnevaks astmevahelduseks nimetatakse vaheldust, mille korral ainsuse nimetav on nõrgas astmes ja ainsuse omastav tugevas astmes. Pööratud astmevaheldus tervikuna iseloomustab ainult suletud muuttüüpe. Pööratud astmevaheldusega saavad olla /2 I~II/-sõnad. Peale niisuguste sõnade on tugevneva astmevaheldusega siiski ka üks /1 V/-sõna: `loe : `loode, mille malli pole aga võimalik täpsemalt määrata, sest sellel sõnal puuduvad mitmuse vormid.

6. mall on 1. malli vastand, st kõik vormid, mille aste üldse saab varieeruda, on selle malli korral vastupidises astmes kui 1. malli korral, nt mõte : `mõtte : mõte/t : mõte/te : `mõtte/id. See mall iseloomustab mõte-, ratas- ja küünal-tüüpi sõnu.

7. mall erineb kuuendast mitmuse omastava astme poolest, nt pääse : `pääsme : pääse/t : `pääsme/te : `pääsme/id. See mall iseloomustab pääse-tüüpi sõnu.

8. mall erineb 7. mallist paralleelvõimaluse poolest ainsuse osastavas, nt armas : `armsa : armas/t ~ `armsa/t : `armsa/te : `armsa/id. See mall iseloomustab armas-tüüpi sõnu.

9. mall, mis iseloomustab erandsõnu kallis ja kaunis, erineb 6. mallist paralleelvõimaluse poolest mitmuse omastavas, nt kallis : `kalli : kallis/t : kallis/te ~ `kalli/te : `kalle/id.

10. mall on tegelikult astmevahelduslike sõnade üleminekuvariant astmevahelduseta muutmisele. Siin on nõrk aste säilinud veel ainult ainsuse nimetavas, nt manner : `mandri : `mandri/t : `mandri/te : `mandre/id. Niisugused on VII käändkonna manner-tüüpi sõnad.