Kausatiivi- ja faktitiiviliited

t(a)- või da-elementi sisaldavad liited -ta-, -da-, -sta-, -nda-, -rda-, -lda-, -t- tuletavad sihitutest verbidest, käänd- ja määrsõnadest kausatiive ja peamiselt nimisõnadest faktitiive, nt (V) põle/ma > põle/ta/ma; (Adj) avar > avar/da/ma; (N) rühm > rühmi/ta/ma, suusa/ta/ma; (Adv) püsti > püsti/ta/ma.

Kausatiivi- ja faktitiiviliited liituvad:

a) kahesilbilisele esma- või teisevältelisele tuletustüvele, nt hõbe > hõbe/ta/ma, kurva/sta/ma, ahel/da/ma, eesti/nda/ma, pate/rda/ma, kusjuures kolmandavälteline alustüvi nõrgeneb teisevälteliseks tuletustüveks, nt peegel (III v) > peegel/da/ma (II v), julge (III v) > julge/sta/ma (II v);

b) ühesilbilisele pika vokaali või diftongiga lõppevale tüvele, nt vöö/ta/ma, koi/ta/ma, kao/ta/ma.

Astmevaheldusliku alussõna korral saab tuletustüveks nõrga astme tüvi, nt põde/ma : põe/n > põe/ta/ma, kurb : kurva > kurva/sta/ma, kiip : kiibi > kiibi/sta/ma, käsi : käe > käe/nda/ma.

Loetletud liidetega verbid on astmevahelduseta, v.a verb näi/ta/ma : näi/da/ta ning kõik t-liitelised verbid: kee/t/ma : kee/d/an, joo/t/ma jt.

-ta- ja -da- liituvad nii verbidele kui ka käänd- ja määrsõnadele, olles kõige laiema kasutuspiirkonnaga kausatiivi- ja faktitiiviliited. -ta- liitub vokaalile (suitse/ta/ma) ja s-ile (elus/ta/ma), -da- esineb n, l, r ja v järel (kaval/da/ma, suuren/da/ma, avar/da/ma, elav/da/ma).

-sta- liitub vaid käändsõnade vokaaltüvele ning verb iseloomustab tegevust tulemuse või vahendi kaudu, nt (Adj) kurb > kurva/sta/ma ‘kurvaks tegema’, pruunistama, karmistama, nüristama; pilt/liku/sta/ma; kahju/tu/sta/ma; (N) aur > auru/sta/ma ‘auruks muutma’, killustama, suhkrustama; relvastama ‘relvadega varustama’, reeglistama, hoonestama.

Kuigi selles kasutuspiirkonnas on tänapäeval üldine -sta-, on osas sõnades siiski kasutusel -ta-: trellitama, takutama, torutama, võretama, pilutama, silbitama, laenutama, hirmutama, tolmutama, jupitama. Mõnest sõnast on olemas mõlemad tuletised. Erineva tähendusega on: suhkurdama ‘suhkruga katma’ ja suhkrustama ‘suhkruks muut(u)ma’, tolmutama ‘tolmuga katma’ ja tolmustama ‘tolmuks muutma’. Sama tähendusega on: einetama = einestama, lõunatama = lõunastama, mürgitama = mürgistama, mõjutama = mõjustama.

-nda- liitub käändsõnade, verbide ja määrsõnade vokaaltüvele, nt (N) külg : külje > külje/nda/ma, pärlendama, kavandama, lapsendama, käendama, tõendama, maandama; (Adj) suur : suure > suure/nda/ma, hapendama; (V) teeni/ma > teeni/nda/ma, tõlgendama, loendama, ajendama, pagendama; (Adv) valla > valla/nda/ma, vastandama, väljendama. Osas sõnades tüvevokaal a ja u, mõnel juhul ka i muutub e-ks, nt must : musta > muste/nda/ma, paks : paksu > pakse/nda/ma, juht : juhi > juhe/nda/ma. Tähenduselt selgepiirilise nda-tuletiste rühma moodustavad vaid keelte nimetustest saadud tuletised, mis tähistavad tõlkimist sellesse keelde, nt eesti > eesti/nda/ma, venendama, soomendama.

Ülejäänud kausatiivi- ja faktitiiviliited on ebaproduktiivsed.

-lda-: häda/lda/ma, ihaldama, kohaldama; uhkeldama.

-rda- tuletab halvustava tähendusega verbe: ähva/rda/ma, ukerdama, käperdama, tuigerdama.

-t-: kee/t/ma, jootma, naitma, söötma, muutma, matma.