Hulgasõna määralaiendid

Arvsõnalistel hulgasõnadel võib olla mitmesuguseid määralaiendeid, mis väljendavad kas hulga täpsust, nt täpselt kakskümmend inimest, või ligikaudsust, nt umbes kakskümmend inimest, oma kakskümmend inimest, peaaegu ~ peagu kakskümmend inimest, üle kahekümne inimese, arvata kakskümmend inimest. Ligikaudsust võib väljendada muulgi moel, nt kaassõnadega, kond-liitega ning isegi sõnade pöördjärjega. Nt kahekümne inimese ümber/ringis, kümmekond inimest, inimest kakskümmend. Ligikaudsust väljendavad ka asearvsõnad, nagu paarkümmend, mitukümmend, mõnisada.

Määralaiendite kasutusel tuleks vältida ligikaudsuse topeltväljendust: Stabiilse tootmise säilitamiseks vajab osaühistu iga päev umbes paarkümmend (parem: paarkümmend tonni ~ umbes kakskümmend) tonni kvaliteetset piima. Tartus on ligi sadakond (parem: sadakond ~ ligi sada) ülekäigurada. Taimi oli kokku üle paarisaja (parem: üle kahesaja).

Korrektsesse kirjakeelde ei sobi sõnade kuskil ~ kusagil ning mingi kasutamine tähenduses ‘umbes’: Uus jook hakkab maksma kuskil (parem: umbes) kolmkümmend krooni purk. Mingi viis kuni seitse (parem: viis kuni seitse) lepingut on tehtud kolmekuulised.

Osa ligikaudsuse väljendusvahendeid näitab ainult ligikaudsust (nt umbes, ligikaudu), osa peale ligikaudsuse veel suhtumist hulga suurusesse – kas hulka peetakse suureks (nt ligi, ligemale, peaaegu; üle, rohkem kui) või väikeseks (nt vaevalt, napilt, alla, vähem kui). Nt Sõitsime peaaegu/ligi kaks kilomeetrit (st üsna palju) – Sõitsime alla kahe kilomeetri / vähem kui kaks kilomeetrit (st üsna vähe). Ta teenib ligi kümme tuhat krooni kuus (palju) – Ta teenib alla kümne tuhande krooni kuus (vähe). Valigem õige laiend: Ta sureb juba *peaaegu (õige: vaevalt) kuueteistkümneaastasena. Tagastamisele kuuluvaid maju on kakssada kuni *alla tuhande (õige: kakssada kuni tuhat).

Märkus 1. Sobiva määralaiendi valikuga näikse olevat vahel raskusi mujalgi kui hulgasõnade puhul. Moesõnaks on saanud piisavalt. Nt Ma olin piisavalt hullumeelne, et tulla ministriks, sest see amet on piisavalt vastutusrikas ja raske. Mõistagi jagas riigisekretär piisavalt alusetuid süüdistusi riikide aadressil ja puudutas desarmeerimist alles oma kõne lõpus. Ärge unustage, et peale määrasõna piisavalt (1. ‘millekski vajalikul määral’; 2. ‘üsna’) on olemas teisigi määraadverbe, nt üsna, võrdlemisi, küllaltki jne.

Märkus 2. Levinud viga on lühikese ülivõrde vormi laiendamine sõnaga kõige, s.o topeltülivõrre. Vahel kohtab ka topeltkeskvõrret – keskvõrde vormi laiendamist sõnadega rohkem ja vähem. Nt Maailma *kõige pikim (õige: kõige pikem) jõgi Niilus voolab Aafrikas. Euro tulek 2008. aastal on muutunud järjest *vähem tõenäolisemaks (õige: vähem tõenäoliseks).