Liitmäärsõnad

Päris liitmäärsõnu, s.o otseselt liitmise teel moodustatud liitmäärsõnu, on eesti keeles vähe. Selliseid saadakse nt eesosa pool- või järelosa -võitu lisamisel määrsõnale: poolmuidu, poolvägisi; varavõitu, vähevõitu.

Enamik liitmäärsõnu on kujunenud mingi fraasi määrsõnastumise teel: (käändsõna + kaassõna) aegamööda, igapidi, kahevahel, mispärast, käekõrval, käepärast, käsikaudu, mehemoodi, muuseas, omasoodu, omavahel, vahepeal, äärepealt; (kaassõna + käändsõna) allamäge, altkulmu, eeskätt, ülemäära jne; (käändsõna + määrsõna) hädavaevalt, puupüsti, ükspuha jne; (käändsõna + käändsõna) kahekorra, omapead, ükskõik jne; (käändsõna/määrsõna + verbi käändeline vorm) alalõpmata, pealtnäha jne.

Osa fraase on alles määrsõnastumas ning vormistatakse kord kokku, kord lahku (vt O 45).

Liitmäärsõnade allrühm on tüvekordusega määrsõnad ehk reduplikatiivmäärsõnad, mis harilikult on onomatopoeetilised või deskriptiivsed, nt liipadi-laapadi, tipa-tapa, risti-rästi, köötsa-köötsa, sulla-sulla.