M 17M 18M 19

Algvorm

Kuna eesti keeles võib sõnatüvi vormimoodustuses muutuda, siis tuleb vormimoodustuse kirjeldamisel aluseks võtta üks kindel tüvekuju, millest reeglite esitamisel lähtuda. Niisugust tüvekuju nimetatakse algvormiks. Siinses käsiraamatus on käändsõnade algvormiks ainsuse nimetav kääne (ema, auto, kirja`nik, `tantsijatar) ja pöördsõnade algvormiks tüvekuju, mis esineb ma-tegevusnime tunnuse ees (ela(ma), `hakka(ma), kirjuta(ma), `ilmne(ma)).

See, missugustele reeglitele mingi algvorm vormimoodustuses allub, oleneb peamiselt algvormi fonoloogilisest ehitusest. Olulised on kolm algvormi omadust: silpide arv, välde ja lõpufoneem. Algvormi silpide arvu järgi jagunevad sõnad kolme rühma: ühe-, kahe- ning kolme- ja enamasilbilised sõnad. Välde on oluline ainult kahesilbilise algvormiga sõnade korral, sest ühesilbilised sõnad on kõik niikuinii kolmandavältelised ja kolme- ning enamasilbiliste sõnade muutmisel pole välde (tavaliselt) tähtis. Lõpufoneemi seisukohalt jagunevad sõnad kahte suurde rühma: vokaaliga lõppevad ja konsonandiga lõppevad sõnad. Üksikjuhtudel on oluline ka lõpufoneemi(de) täpsem määratlemine.

Niisiis saab eesti keele algvorme kirjeldada kolme omaduse põhjal, mis esitatakse siinses käsiraamatus kaldkriipsude vahel: araabia number märgib silpide arvu (1, 2 või 3jj), Rooma number märgib väldet (I, II või III välde; esitatakse ainult kahesilbiliste sõnade korral), tähis V või C märgib vastavalt vokaal- või konsonantlõpulisi sõnu. Sealjuures tuleb meeles pidada, et silpide arvu loetakse alates sõna pearõhulisest silbist või morfoloogiliselt olulisest kaasrõhusilbist. Nt /1 C/-sõnad on ühesilbilised konsonantlõpulised sõnad, nagu `siil, `mets, `koer, `poiss, peda`goog, /2 II V/-sõnad on kahesilbilised teisevältelised vokaallõpulised sõnad, nagu auto, jope, manna, kiisu, /3jj V/-sõnad on kolme- ja enamasilbilised vokaallõpulised sõnad, nagu elamu, kannatamatu.

Algvormi fonoloogilise ehituse kõrval mängib sõnade muutmisel olulist osa ka sõnade liiteline ehitus. Eri liidete mõju sõna muutmisviisile on erinev. Tuletusliiteid, mis määravad sõna muutmisviisi, olenemata sõna fonoloogilisest ehitusest, nimetatakse morfoloogiliselt olulisteks liideteks. Nt ne-liitelised sõnad muutuvad täiesti omapäraselt, vrd kahesilbilise kolmandavältelise algvormiga sõnu `vaene : `vaese : `vaes/t : `vaes/te : `vaese/id ja `aasta : `aasta : `aasta/t : `aasta/te : `aasta/id. Seepärast kirjeldatakse niisuguseid sõnu nende liite järgi: /ne/-sõnad.