L 11 | L 12 | L 13 |
---|
Need sõnad on tuntud paljudes maailma või vähemalt ühe kultuuriareaali keeltes. Seepärast nimetatakse neid rahvusvahelisteks sõnadeks ja eesti keelde on neid vahendanud ennekõike saksa, vene ja inglise keel.
Räägitakse palju, kui kasulikud on niisugused ühtemoodi sõnad. Olgem aga siiski ettevaatlikud: pahatihti langeb sõna väliskuju küll kokku, aga tähendus on keeliti eksitavalt erinev. Nt abiturient tähendab meil ‘keskkooli viimase klassi õpilane’, aga vene keeles ‘kõrgkooli vm õppeasutusse astuja, kellel keskkool juba seljataga’. Dekoratsioon tähendab eesti keeles ‘1. vaateakende, ruumide vm kaunistus ning kujundus; 2. teatris: lavakujundus või selle osa’; prantsuse samakujulisel sõnal décoration on lisaks sellele veel tähendus ‘aumärk, orden’. Inglise control on ‘juhtimine; reguleerimine; võim; enesevalitsemine’ ja lõpuks ka ‘kontroll’. Usutavate rahvusvaheliste sõnadena paistavad eesti bensiin ja petrool. Ent tegelikult on nii, et kui eestlane vajab bensiini, siis tuleb tal Inglismaal öelda petrol, USAs gas või gasoline ja Prantsusmaal essence. Kui aga peaks huvitama petrool (ehk petrooleum), siis tuleb Inglismaal küsida paraffin, USAs kerosene, Prantsusmaal pétrole. Rahvusvahelistena ei ole kasutatavad isegi suuremad arvsõnad (kõrgemate järguühikute nimetused), sest biljon on Venemaal, Prantsusmaal, USAs 109, aga Suurbritannias, Saksamaal 1012, triljon vastavalt 1012 ja 1018.
Kõige harilikumad meie kultuuriareaali rahvusvahelise leksika lähtekeeled on olnud vanakreeka ja ladina keel. Vanakreekast pärinevad nt apteek, ingel, kips, kirik, orel, paragrahv, piibel, piiskop, prohvet. Tänapäeva sõnaloome seisukohalt on olulisem, et sealt on pärit hulk aktiivseid morfeeme (tüvesid, eesliiteid ehk prefikseid, pooleesliiteid ehk prefiksoide, järelliiteid ehk sufikseid, pooljärelliiteid ehk sufiksoide). Järgnevalt näiteid vanakreeka prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide kohta:
a-, täishääliku ees an- (väljendab eitust, millegi puudumist) a/moraalne, a/poliitiline, an/onüümne
aero- (aēr ‘õhk’) aero/foto, aero/sool
agro- (agros ‘põld’) agro/noomia, agro/keemia, agro/tehniline
anti-, täishääliku ees ant- (anti ‘vastu-, vastas-, vastand-’) anti/biootikum, anti/friis, anti/staatik, anti/paatne, ant/onüüm, ant/agonistlik
astro- (astron ‘täht’) astro/noom, astro/füüsika, astro/ühik
auto- (autos ‘ise’) auto/gramm, auto/didakt, auto/kraatlik
biblio- (biblion ‘raamat’) biblio/graafia, biblio/fiil, biblio/kirje
bio- (bios ‘elu’) bio/loogia, bio/mass, bio/rütm, bio/sfäär
deka- (deka ‘kümme’) deka/liiter, dek/aad
demo- (dēmos ‘rahvas’) demo/graafia, demo/kraat
di- (dis ‘kaks korda’) di/lemma, di/oksiid
dia- (dia ‘läbi, laiali, lahku’) dia/positiiv, dia/meeter
disko- (diskos ‘ketas’) disko/teek, disko/rütm
-droom (dromos ‘jooks’) auto/droom, velo/droom, kordo/droom
düs- (dys-, väljendab häiret, riket, raskust, puudulikkust) düs/graafia, düs/pepsia, düs/troofia
epi- (epi ‘juures, peal, pärast, üle, vastu, järel’) epi/goon, epi/loog, epi/tsenter, epi/teel
etno- (ethnos ‘rahvas’) etno/graafia, etno/lingvistika
eu- (eu- ‘hea, ilus, meeldiv’) eu/foonia, eu/femism, eu/stress
filo-, fil- (phile ‘armastan’) filo/kartia, filo/soofia, fil/harmoonia
-fiil esto/fiil, biblio/fiil
-fiilia esto/fiilia, biblio/fiilia
fono- (phōnē ‘häälik, heli’) fono/teek, fono/loogia, fono/lukk
-fon tele/fon, magneto/fon, ksülo/fon
-foonia kako/foonia, stereo/foonia, kvadro/foonia
geo- (gē ‘maa’) geo/graafia, geo/füüsika, geo/poliitiline
-graaf (graphō ‘kirjutan’) kardio/graaf, karto/graaf
-graafia bio/graafia, orto/graafia
grafo- (vt üle-eelm) grafo/loogia, grafo/maan, grafo/projektor
-gramm (gramma ‘kirjutis’) auto/gramm, fono/gramm, kardio/gramm
heksa- (hex ‘kuus’) heksa/eeder, heksa/gonaalne, heksa/meeter
hekto- (hekaton ‘sada’) hekto/graaf, hekto/liiter
helio- (hēlios ‘päike’) helio/teraapia, helio/tsentriline
hepta- (hepta ‘seitse’) hepta/goon, hepta/meeter
hetero- (heteros ‘teine, muu’) hetero/geenne, hetero/seksuaalne
homo- (homos ‘sama, võrdne’) homo/foonia, hom/onüüm, homo/seksuaalne
hüdro- (hydōr ‘vesi’) hüdro/loogia, hüdro/energia, hüdro/turbiin
hügro- (hygros ‘niiske’) hügro/meeter, hügro/skoopiline
hüper- (hyper ‘üle, liig’) hüper/toonia, hüper/vitaminoos, hüper/trofeeruma
hüpo- (hypo ‘alla, all’) hüpo/toonia, hüpo/vitaminoos, hüpo/teek
kilo- (chilioi ‘tuhat’) kilo/meeter, kilo/gramm
kosmo- (kosmos ‘maailm’) kosmo/naut, kosmo/poliit, kosmo/visioon
-kraat (väljendab isikut, vt järgm) parto/kraat, pluto/kraat
-kraatia (kratos ‘võim’) demo/kraatia, tehno/kraatia
krono- (chronos ‘aeg’) krono/loogia, krono/meeter
kseno- (xenos ‘võõras’) kseno/foobia, kseno/gaamia
logo- (logos ‘sõna’) logo/peedia, logo/tüüp
-loog (väljendab isikut, vt järgm) bio/loog, geo/loog, teo/loog
-loogia (logos ‘sõna’) astro/loogia, filo/loogia, psühho/loogia
makro- (makros ‘pikk, suur’) makro/kosmos, makro/majandus, makro/organism
-meeter (metron ‘mõõt’) baro/meeter, takso/meeter, senti/meeter
-meetria (metreō ‘mõõdan’) geo/meetria, tele/meetria
mega- (megas ‘suur’) mega/herts, mega/tonn, mega/fon
melo- (melos ‘laul, viis’) melo/draama, melo/maan
meta-, täishääliku ees met- (meta- ‘järel, vahel, koos, ümber’) meta/keel, meta/morfoos, meta/tees, meta/foor, met/onüümia
metro- (metron ‘mõõt’) metro/loogia, metro/noom
mikro- (mikros ‘väike’) mikro/floora, mikro/skoop, mikro/protsessor
mnemo- (mnemos ‘mälu’) mnemo/tehnika, mnemo/turniir
mono- (monos ‘ainus’) mono/graafia, mon/okkel, mono/heli
narko- (narkē ‘kangestus’) narko/maan, narko/maffia, narko/äri
nekro- (nekros ‘surnud’) nekro/loog, nekro/foobia
neo- (neos ‘uus’) neo/realism, neo/liitikum, neo/nats
-noom (väljendab isikut, vt järgm) agro/noom, astro/noom
-noomia (nomos ‘tava, seadus’) ergo/noomia, gastro/noomia
para- (para ‘kõrval, juures, vastu; väär’) para/doks, para/meeter, para/noia, para/psühholoogia, para/tüüfus
pato- (pathos ‘kannatus’) pato/loogia, pato/anatoom
penta- (pente ‘viis’) penta/loogia, penta/goon
peri- (peri ‘ümber, lähedal, juures’) peri/fraas, peri/gee, peri/skoop
pneumo- (pneuma ‘õhk’) pneumo/vasar, pneumo/transport
polü- (poly ‘palju’) polü/foonia, polü/glott, polü/graafia
pseudo- (pseudēs ‘vale’) pseud/onüüm, pseudo/sein, pseudo/teadus
psühho- (psychē ‘hing’) psühho/analüüs, psühho/farmakon, psühho/loogia, psühho/trauma
seismo- (seismos ‘maavärisemine’) seismo/loogia, seismo/jaam
-skoop (skopeō ‘vaatan’) mikro/skoop, tele/skoop
-skoopia (väljendab ala, vt eelm) gastro/skoopia, horo/skoopia
stereo- (stereos ‘ruumiline’) stereo/meetria, stereo/fooniline, stereo/plaat
sün-, süm-, sül- (syn- ‘koos-, kaas-, ühis-’) sün/kroonne, sün/onüüm, süm/bioos, süm/foonia, süm/meetria, sül/logism
-teek (thēkē ‘hoidla, kast’) karto/teek, disko/teek
tehno- (technē ‘kunst, meisterlikkus’) tehno/talitus, tehno/võrgud, tehno/loogia
tele- (tēle ‘kaugele, kaugel’) tele/gramm, tele/paatia, tele/viisor
termo- (thermos ‘soe’) termo/meeter, termo/staat, termo/karp
tetra- (tettares ‘neli’) tetra/loogia, tetra/pakend
tri- (tri- ‘kolm-, kolmik-’) tri/loogia, tri/ennaal
öko- (oikos ‘maja, elamu’) öko/loogia, öko/süsteem, öko/kriis
Ladina päritolu vanad kaudlaenud on eesti keeles altar, kabel, kantsel, kohver, korter, materjal, meister, mood, müür, noot, oksjon, plaan, protsent, punkt, tempel, tohter, vigur, vorm, vundament jt. Ning ladina keelgi on paljude aktiivsete prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide läte:
akva- (aqua ‘vesi’) akva/arium, akve/dukt, akva/langist
audio- (audio ‘kuulen, kuulan’) audio/visuaalne, audio/meeter
bi- (bis ‘kaks korda’) bi/seksuaalne, bi/noom
de-, täishääliku ees des- (väljendab eemaldamist, eraldamist, vastupidiseks muutmist) de/gaseerima, de/mobiliseerima, de/gradeerima, des/armeerima, des/odorant, des/orienteerima
detsi- (decem ‘kümme’, märgib kümnendikku) detsi/liiter, detsi/meeter
dis-, ka di- (dis- ‘lahku, vastu, eba-’) dis/harmoonia, dis/kvalifitseerima, dis/proportsioon, di/elektrik
eks- (ex ‘välja, ära, -st; endine, pärast’) eks/matrikuleerima, eks/liibris, eks/port, eks/president
ekvi- (aequus ‘võrdne’) ekvi/valentne, ekvi/libristika
in-, ka il-, im-, ir- (‘sisse, sees; mitte-, eba-’) il/legaalne, im/migrant, in/variantne, ir/ratsionaalne
infra- (infra- ‘all’) infra/heli, infra/punane, infra/struktuur
inter- (inter- ‘vahel, hulgas’) inter/natsionaalne, inter/meedium, inter/lingvistika
ko-, kol-, kom-, kon- (cum ‘koos-, kaas-, ühis-’) ko/eksistents, kol/lektiiv, kom/mutaator, kon/spiratsioon
kontra-, kontr- (contra ‘vastu, vastane, vastas-’) kontra/diktoorne, kontr/revolutsioon, kontra/mutter
kvadro- (quattuor ‘neli’) kvadro/foonia, kvadro/salvestus
maksi- (maximus ‘suurim’) maksi/mantel, maksi/mood
manu- (manus ‘käsi’) manu/faktuur, manu/skript
milli- (mille ‘tuhat’, märgib tuhandikku) milli/meeter, milli/gramm
mini- (minimus ‘vähim’) mini/arvuti, mini/golf, mini/seelik
multi- (multus ‘palju, mitu’) multi/miljonär, multi/tsüklon
-plaan (plānum ‘pind’) bi/plaan, delta/plaan
post- (post ‘pärast’) post/modernism, post/skriptum
pre- (prae ‘enne-, ette-, esi-, eel-’) pre/sident, pre/tsedent
pro- (pro ‘ees-, eel-, eest-; abi-, ase-’) pro/tsent, pro/seminar, pro/noomen, pro/rektor
radio- (radio ‘kiirgan’) radio/aktiivne, radio/meeter
re- (re- ‘taas, uuesti, tagasi’) re/konstrueerima, re/noveerima, re/animatsioon
retro- (retro ‘tagasi, tagurpidi’) retro/spektiivne, retro/film
senti- (centum ‘sada’, märgib sajandikku) senti/meeter, senti/liiter
sub- (sub- ‘lähis-; alam-, all-, ala-’) sub/troopiline, sub/ordinatsioon, sub/produkt, sub/kultuur, sub/tiiter
super- (super- ‘üle-, peal-, ülem-, üli-’) super/intendent, super/latiiv, super/staar
trans- (trans- ‘üle, läbi, taga’) trans/formeerima, trans/litereerima, trans/portöör, trans/alpiinne
-tsiid (caedo ‘tapan’) geno/tsiid, herbi/tsiid, insekti/tsiid
ultra- (ultra ‘peale, pärast; üle’) ultra/violetne, ultra/heli, ultra/parempoolne
uni- (ūnus ‘üks’) uni/fitseerima, uni/polaarne
video- (video ‘vaatan, näen’) video/kaamera, video/salvestus
Kreeka, ladina jm võõrjärelliited ehk võõrsufiksid vt SM 43.
Põhjalikum võõrkomponentide loetelu on Ülle Viksi "Väikeses vormisõnastikus" Tallinn, 1992.
Osa neist kreeka ja ladina morfeemidest võivad eesti keeles esineda ka iseseisvate sõnadena, nt auto, dia, disko, homo, mini, retro, stereo, super, teek, ultra, video, dokk (argikeeles ‘dokumentaalfilm või -sari’). Mõnel juhul saab rääkida uue morfeemi tekkest, nt aku (ld verb accumulo koosneb osistest ad + cumulo), info (ld verb informo koosneb osistest in + formo), kopter (heliko + pter, mis koosneb kr osistest helix + pteron).
Sõna, mille osad pärinevad eri keeltest, on hübriidsõna. Nt bio/relv (kr + ee), disko/õhtu (kr + ee), fono/lukk (kr + ee), hüdro/turbiin (kr + ld), kemo/kindel (kr ja ld + ee), kemo/laser (kr ja ld + ingl), eks/abikaasa (ld + ee), mono/etendus (kr + ee), tehno/keskus (kr + ee). Kunagi keeleteadlased taunisid selliseid segaverelisi sõnu, kus võõrprefiksoid on liidetud omatüve ette. Tänapäeva risti-rästi suhtlevas maailmas on need aga sagedased ja loomulikud.
Võimatu on aga võõrsufiksi või -sufiksoidi liitmine omatüve järele. Nt on väärad sõnad arvutiseerima, rühmoid, veaskoop (vrd defektoskoop).