M 170M 171M 172

tulema-tüübi (ÕS 54. tüüp) moodustavad viis ebaregulaarset /2 I e/-sõna: tule/ma, pane/ma, sure/ma, ole/ma, mine/ma. Sõnad kasutavad supletiivseid tüviallomorfe; da-tegevusnime formatiiviks on neil a, umbisikulise tegumoe olevikuvormis akse; lihtminevik moodustatakse vormitüve põhjal. Vormiti esineb välteteisendust. Põhiparadigma vormistiku tuletamiseks vajalikud põhivormid on ma-tegevusnimi, da-tegevusnimi, kindla kõneviisi lihtmineviku ainsuse 3. pööre, umbisikulise tegumoe olevikuvorm, isikulise ja umbisikulise tegumoe mineviku kesksõna.

tule/ma `tull/a

tuli/n

tull/akse

tul/nud

`tul/dud

ma-tegevusnime järgi moodustatakse selle käändevormid, kindla, tingiva ja kaudse kõneviisi olevikuvormid, käskiva kõneviisi ainsusevorm ja oleviku kesksõna: tule/ma → tule/mas, tule/mast, tule/maks, tule/mata, tule/n, tule/d, tule/b, tule/me, tule/te, tule/vad, tule/ksin, tule/ksid, tule/ks, tule/ksime, tule/ksite, tule/ksid, tule/vat, tule, tule/v.

da-tegevusnime järgi moodustatakse des-vorm: `tull/a → `tull/es.

Kindla kõneviisi lihtmineviku ainsuse 3. pöörde järgi moodustatakse teised sama allparadigma pöörded: tuli → tuli/n, tuli/d, tuli/me, tuli/te, tuli/d.

Umbisikulise tegumoe olevikuvorm (tull/akse) on individuaalne vorm.

Isikulise tegumoe mineviku kesksõna järgi moodustatakse käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre ja mitmus, möönva kõneviisi olevik, tingiva ja kaudse kõneviisi minevik: tul/nud → tul/gu, tul/gem, tul/ge, tul/gu, tul/nuksin, tul/nuksid, tul/nuks, tul/nuksime, tul/nuksite, tul/nuksid, tul/nuvat.

Umbisikulise tegumoe mineviku kesksõna järgi moodustatakse kõik umbisikulise tegumoe vormid, v.a olevikuvorm: `tul/dud → `tul/di, `tul/daks, `tul/davat, `tul/dagu, `tul/dama, `tul/dav.

Täpselt samuti nagu tule/ma pöörduvad pane/ma ja sure/ma.

Sõnal ole/ma on kindla kõneviisi oleviku ainsuse ja mitmuse 3. pöörde vormiks homonüümne tüvekuju ilma formatiivita: (tema, nemad) `on. Nendes eitusvormides, mis kasutavad eitussõna `ei, esineb liitvormiga paralleelselt eesliiteline lihtvorm: `ei ole ~ pole, `ei ol/nud ~ pol/nud, `ei ole/ks ~ pole/ks, `ei ole/vat ~ pole/vat, `ei ol/nuks ~ pol/nuks, `ei ol/nuvat ~ pol/nuvat.

Sõnas mine/ma on keeleajalooliselt kaks erinevat pöördsõna kokku sulanud, moodustades segaparadigma.

da-tegevusnimi, umbisikulise tegumoe olevikuvorm ja umbisikulise tegumoe mineviku kesksõna moodustatakse sel sõnal samamoodi nagu tüüpsõnal tulema ning ka analoogiaseosed on siin samad: `minn/a → `minn/es; minna/kse; `min/dud → `min/di, `min/daks jne. ma-tegevusnime järgi moodustatakse ainult selle käändevormid, käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre, kaudse kõneviisi olevik ja isikulise tegumoe oleviku kesksõna: mine/ma → mine/mas jne, mine, mine/vat, mine/v. Käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre ja mitmusevormid ja möönva kõneviisi vorm on analoogilised tüüpsõna tulema vastavate vormidega, kuid jäävad vaadeldava sõna paradigmas täiesti omaette: min/gu, min/gem, min/ge, min/gu.

Kindla ja tingiva kõneviisi olevikuvormid saadakse hoopis teistsuguse tüvekuju põhjal: lähe/n, lähe/d, lähe/b, lähe/me (kõnekeeles ka läh/me), lähe/te, lähe/vad, lähe/ksin, lähe/ksid, lähe/ks, lähe/ksime, lähe/ksite, lähe/ksid. Kindla kõneviisi lihtmineviku vormid moodustatakse veel omakorda teistsuguse tüvekuju põhjal: läksin, läksid, `läks, läksime, läksite, läksid. Tänapäeva keelesüsteemi seisukohalt on lihtmineviku vormid tõlgendatavad s-mineviku vormidena (läk/sin), ehkki keeleajalooliselt kuulub s tüvesse ning tegemist on tüveminevikuga (läksi/n). Isikulise tegumoe mineviku kesksõna ning sellest tuletatavad tingiva ja kaudse kõneviisi minevikuvormid kasutavad veel omakorda erisugust tüvekuju: läi/nud, läi/nuksin, läi/nuksid, läi/nuks, läi/nuksime, läi/nuksite, läi/nuksid.