SÜ 58SÜ 59SÜ 60

Aja väljendamine

Ajamääruse kääne

Ajamäärus, mis vastab küsimusele millal?, on harilikult kas alalütlevas või seesütlevas käändes, nt Me elame sündmusrikkal ajal. Peeter läheb sügisel kooli. Vanas eas kipuvad haigused kallale. Videvikus läheb juba külmaks. Minevikus oli kõik teisiti.

Mõnel juhul on võimalik nii alalütlev kui ka seesütlev.

1.

Kuu laennimetus ilma kuupäevata on seesütlevas, kuupäevaga alalütlevas. Nt Tänavu on mul puhkus maikuus. 2004. a veebruaris oli kõva külm. 8. veebruaril on Leili sünnipäev.

Kuu rahvapärane nimetus on sees- või alalütlevas, sõna kuu ise on alalütlevas. Nt Lehekuus ~ lehekuul puhkevad õide ka õunapuud. Sõiduautosid müüdi eelmisel kuul 964, veoautosid 107.

2.

Võrdselt võimalikud on (sajandi, aasta, päeva, ..) lõpus ~ lõpul, alguses ~ algul, samuti kvartalil ~ kvartalis, ajavahemikul ~ ajavahemikus, etapis ~ etapil. Nt Uue aasta alguses ~ algul pakkus päevadeks seltskondlikku vestlusteemat teleprogrammi kirumine. USA majandus kasvas esimesel kvartalil ~ esimeses kvartalis 2,8 protsenti. Samas ajavahemikus ~ samal ajavahemikul oli Telia siia investeerinud 400 miljonit krooni.

Ajamääruse kääne on ka nimetav. Nimetava käände kasutus seletub vähemalt osaliselt sellega, et ajatähendus ilmneb enamasti juba ajamäärusena esinevate sõnade endi tähendusest, mitte niivõrd nende sõnade käändest. Nimetava kasutus ajamääruse käändena näitab kasvutendentsi. Nimetavat kasutatakse:

1)

sõnade kord, aasta, kuu, nädal, päev, õhtu puhul rööpselt alalütlevaga. Nt Viimane kord = viimasel korral tegid sina välja. Eelmine aasta = eelmisel aastal oli soe talv. Pühapäev = pühapäeval on poed kinni;

2)

sõnade kord, päev, tund, minut, sekund puhul, kui neid laiendab iga. Nt Iga kord on see erinev. Iga tund teeb maakeral 57 last enesetapukatse. Kui tahad leiba teenida, pead end iga minut maksma panema. Söön kala iga päev – kuid: Ta käib iga õhtu = igal õhtul jalutamas. Raamatumess toimub iga aasta = igal aastal;

3)

aastaarvude puhul, kui neile ei järgne sõna aastal. Nt See juhtus (aastal) tuhat üheksasada kakskümmend neli (= aastal 1924). – kuid: See juhtus tuhande üheksasaja kahekümne neljandal aastal (= 1924. aastal);

4)

kellaaega väljendavate ühendite korral. Nt Tunnid algavad (kell) pool üheksa.

NB! Kuupäeva väljendamisel on kõnekeeles hakatud kasutama alalütlevas käändes järgarvu asemel kümnest suuremate arvude korral nimetavas käändes põhiarvu ning väiksemate arvude korral nimetavas käändes järgarvu. Nimetava kasutus on laienemas ka aastatele ja sajanditele ning isegi ajaväljendeist väljapoole. Ehkki selline tendents ei ole vastuolus keele loomuliku arenguga, püüdkem siiski mitte unustada ka traditsioonilist väljendusviisi.

Halb Hea Koosolek on kakskümmend neli jaanuar. Koosolek on kahekümne neljandal jaanuaril. Koosolek on teine/kümnes jaanuar. Koosolek on teisel/kümnendal jaanuaril. Minu naine on sündinud kakskümmend aprill tuhat üheksasada nelikümmend kaks aasta. Minu naine on sündinud kahekümnendal aprillil tuhande üheksasaja neljakümne teisel aastal. Kaheksateist sajand hakkas keemiatööstus arenema. Kaheksateistkümnendal sajandil hakkas keemiatööstus arenema. Norra oli teatesuusatamises kaksteist. Norra oli teatesuusatamises kaheteistkümnes.