M 140M 141M 142

õnnelik-tüüpi (ÕS 19. tüüp) kuulub umbes 1300 sõna. Need on kaasrõhulise /ik/-lõpulise liitega (seega ka /ndik, nik, mik, stik, vik, lik/-liitelised) sõnad. Mitmuse omastavas käändes esineb nii de-formatiiviga kui mitmusetüveline vorm. Pikem mitmuse omastav mõjub tänapäeval vanamoelisena, vrd õnnelike ~ õnne`likku/de; pikem (sid-formatiiviga) mitmuse osastav samuti, vrd õnnel`ikke ~ õnnel`ikku/sid (vt allpool).

Kaasrõhu saab ik-liide siis, kui sõna algvorm on kujuga a) /2 III/, nagu `kunst`nik, `lõp`lik, või b) kolme- või enamasilbiline, nagu luge`mik, lummutus`lik. Ainsuse nimetavas käändes ei pruugi neil kaasrõhk realiseeruda, st kolmanda välte märk algvormis tähistab morfoloogilist tüüpi ega pruugi häälduses kajastuda. a-rühma sõnadel võib kaasrõhk ka muutevormides neutraliseeruda. Niisugusel juhul osutub sõna astmevaheldusetuks ning muutub normivastaselt IV käändkonna redel-tüübi analoogial (vt M 127): `kunstnik : `kunstniku : `kunstniku/t pro `kunst`nikku.

Mitmuse osastav. Ehkki normipäraselt on õnnelik-tüübis lubatud kaks mitmuse osastava käände vormi, on sid-formatiiviga vorm enamasti vanamoelise varjundiga, nagu mainitud. /2 III/-sõnade korral, samuti pikemate sõnade korral, mille eelviimane silp on kolmandavälteline, on sid-formatiiviga vormi olemasolu koguni küsitav, vrd `kunst`nik : `kunst`nikke (~ ?`kunstn`ikku/sid), pere`kond`lik : pere`kond`likke (~ ?pere`kond`likku/sid).

Vokaalmitmuse levik. Selles tüübis on vormitüvelise vokaalmitmuse kasutamine kõigis käänetes (v.a nimetav) täiesti tavaline, nt õnnelike, õnnelikele, õnnelikest.

NB! õnnelik-tüüpi sõnadel on olemas lühike ülivõrre, mis kasutab alati vormitüve, nt õnnelikem, `paindlikem, `rikkalikem (vt M 103).