õppima-tüüpi (ÕS 55. ja 56. tüüp) kuulub umbes 2000 /2 III V/-sõna. Enamik neist on i-, u-lõpulised, nt `õppi/ma, `tungi/ma, `matki/ma, `viili/ma, protes`teeri/ma, ana`lüüsi/ma, `hõõru/ma, `rikku/ma, `astu/ma; sama moodi käitub ka kümmekond e-lõpulist sõna, nagu `itke/ma, `kätke/ma, `haisema. Erandlikult kuulub siia tüüpi ka kaks a-lõ­pulist sõna: `kuiva/ma, `kasva/ma (vrd M 188).

Enamik sõnu on vältemuutuslikud, nagu `matki/ma : matki/b, `viili/ma : viili/b, `õppi/ma : õpi/b. Sõnad, mille ehitus vastab pikkusmuutuse tingimustele, alluvad pikkusmuutusele, nagu `kinki/ma : kingi/b, `streiki/ma : streigi/b. Umbes 60 omasõna on laadimuutuslikud, nt `kõndi/ma : kõnni/b, `mahtu/ma : mahu/b.

/2 III V/-sõnade seas ei ole piir astmevaheldusliku ja astmevahelduseta muutmisviisi vahel siiski päris range. Osa niisuguse struktuuriga sõnu võib muutuda nii astmevahelduslikult (õppima-tüübi järgi) kui ka ilma astmevahelduseta (jälgima-tüübi järgi, vrd M 170). Kahte moodi on lubatud muuta järgmisi sõnu:

`hälbima : hälvi/b ~ `hälbi/b

`küündi/ma : küüni/b ~ `küündib

`lehti/ma : lehi/b ~ `lehti/b

`lekki/ma : leki/b ~ `lekki/b

`pürgi/ma : püri/b ~ `pürgi/b

`setti/ma : seti/b ~ `setti/b

`sulgi/ma : suli/b ~ `sulgi/b

`sütti/ma : sütib ~ `sütti/b

`tekki/ma : teki/b ~ `tekki/b

`vetti/ma : veti/b ~ `vetti/b

`hukku/ma : huku/b ~ `hukku/b

`kaiku/ma : kaigu/b ~ `kaiku/b

`rappu/ma : rapu/b ~ `rappu/b

`sattu/ma : satu/b ~ `sattu/b

`soigu/ma : soiu/b ~ `soigu/b

`vappu/ma : vapu/b ~ `vappu/b

`võppu/ma : võpu/b ~ `võppu/b

`lõppe/ma : lõpe/b ~ `lõppe/b

`sulge/ma : suleb ~ `sulge/b

Vältevahelduslik ja vältevahelduseta muutmine on mõlemad lubatud ka nendes /2 III V/-sõnades, kus kirjapilt välteerinevust ei kajasta. Nt

`hõljuma : hõlju/b ~ `hõlju/b

`kustu/ma : kustu/b ~ `kustu/b

`lausu/ma : lausu/b ~ `lausu/b

`säili/ma : säili/b ~ `säili/b

`kätke/ma : kätke/b ~ `kätke/b

`veere/ma : veere/b ~ `veere/b

`haise/ma : haise/b ~ `haise/b

`kasva/ma : kasva/b ~ `kasva/b

`kuiva/ma : kuiva/b ~ `kuiva/b