Alalütlev kääne

Alalütlev kääne on väliskohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest:

a) asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal;

b) toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale;

c) seisundit, nt Naerul näoga vaatas Jüri meie poole.

Alalütleva käände olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada:

d) omajat või muud tegevussubjekti pöördelise verbivormi juures, nt Maril on kaks last. See asi ununes mul täielikult;

e) tegevussubjekti infiniittarindeis, nt Luba tal ükskord ometi kõik südamelt ära rääkida.

Peale selle kasutatakse alalütlevat käänet väljendamaks:

f) vahendit, nt Mari mängib klaveril juba päris keerulisi lugusid;

g) viisi, nt Mari kuulas kikkis kõrvul.

Kirjapildis on alalütleva käände tunnuseks alati l. Kui tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvele, võib l lauserõhulises positsioonis fonoloogiliselt pikeneda, ehkki see kirjapildis ei kajastu. Niisugused vormid esinevad seitsme asesõna käänamisel, nt ma : `mu/l, sa : `su/l, ta : `ta/l, see : `se/l, too : `to/l, kes : `ke/l, mis : `mi/l.