Lõpuvahelduse alla ei kuulu:

1. Muutused, mis toimuvad tüve lõpuhäälikutega ainult kindlate formatiivide liitumisel. Nimelt:

a) tüve lõpu i muutumine e-ks, kui formatiiv algab i-ga, nt valemi + i → valeme/id, `väeti + im > `väete/im;

b) pika tüvevokaali lühenemine i-ga algava formatiivi ees, nt `saa(/ma) + in → `sa/in, `maa + id > `ma/id;

c) muud teisendused /1 V/-tüvedes vokaaliga algava formatiivi ees, nt `söö/ma, aga `söö + akse > süü/akse, `joo/ma, aga `joo + es > `juu/es;

d) tüve lõpu a muutumine e-ks umbisikulise tegumoe tunnuse ees, nt `taht/ma : taha/n, aga taha + takse → tahe/takse;

d) tüve lõpu m-i muutumine n-iks d- või t-ga algava formatiivi ees, nt lumi : lume, aga lum + d → `lun/d.

2. Laadimuutusega kaasnevad vokaaliteisendused (vt M 29), nt lugu : `loo.

3. Supletiivsete tüvekujude esinemine sõna eri vormides, nt mine/ma : läk/sin, õlu : õlle, tege/ma : teh/akse (vt M 21).