Normaalseks ehk nõrgenevaks astmevahelduseks nimetatakse niisuguseid malle, mille korral ainsuse nimetav on tugevas astmes ja ainsuse omastav nõrgas astmes.

Kõige tavalisem on 1. mall, nt `siil : siili : `siili : `siili/de : `siile ~ `siili/sid. See mall iseloomustab siil-, koer-, suur-, sai-, pada-, sõda- ja lagi-tüüpi sõnu. NB! koer- ja suur-tüüpi sõnade teisevälteline mitmuse osastav kääne (koer/te, suur/te) on astmevahelduse seisukohalt tugevas astmes, sest tüvi on siin ühesilbiline ning teine välde iseloomustab ainult vormi, mitte tüvevarianti.

2. mall, mis erineb esimesest nõrgaastmelise paralleelvormi poolest mitmuse omastavas, iseloomustab eeskätt /`ik/-sõnu, nt õnne`lik : õnneliku : õnne`likku : õnnelike ~ õnne`likku/de : õnne`likke ~ õnne`likku/sid. Lisaks õnnelik-tüüpi sõnadele kasutab niisugust astmevaheldust ka erandsõna `kõik.

3.–5. mall iseloomustavad ainult suletud muuttüüpe.

3. mall erineb esimesest ainsuse osastava ja mitmuse omastava astme poolest, nt `uus : uue : `uu/t : uu/te : `uusi. 3. malliga on kirjeldatavad arhailise s-laadivaheldusega sõnad (uus-, küüs- ja käsi-tüüp). Tegelikult võiks need sõnad paigutada ka 1. malli alla. Nimelt on nende kriitilisi vorme (`uut, uute) võimalik kaheti tõlgendada. Keeleajalooliselt on tüvi neis vormides tugevas astmes, sest t kuulub mõlemas vormis nii tüvesse kui ka tunnusesse. Tänapäeva keele seisukohalt näib siiski loomulikum liigendada niisuguseid vorme vastavalt `uu/t, `küün/t, `kä/tt ja uu/te, küün/te, kä/te ning kirjeldada tüve (s-kaolise) nõrgaastmelise variandina.

4. malliga on kirjeldatavad sõnad, mille algvormi aste on määramatu – nali- ja sõber-tüüp. Need kõik on /2 I V~C/-sõnad ja muudes vormides kattub nende astmevaheldus 1. malliga, nt nali : nalja : `nalja : `naljade : `nalju ~ `nalja/sid.

5. mall, mis iseloomustab erandsõnu rehi, ruhi, üks, kaks, kattub neljandaga, v.a nõrgaastmeline paralleelvorm ainsuse osastavas käändes. Ainsuse põhivormidest rehi : rehe : `rehte ~ `reh/t on pikem osastava vorm `rehte kirjeldatav tavalise laadivaheldusliku tugevaastmelise tüvena, millele ei liitu ühtegi selget tunnust. Aga lühemat vormi `reht saab tänapäeva keele seisukohalt analüüsida ainult kui vormi, mis koosneb tunnusest t ja tüvevariandist reh: `reh/t. Kuna selles tüvevariandis sulghäälik puudub, tuleb teda pidada laadimuutuse seisukohalt nõrgaastmeliseks.