| SÜ 133 | SÜ 134 | SÜ 135 |
|---|
Osalause on üks sündmust väljendava moodustaja tüüpe. Teine, lühem ja ajalooliselt vanem, on lauselühend. Lauselühend on aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõnaks on käändeline verbivorm, nt Seda kuuldes läks ta tuju paremaks. Jõudnud koju, otsustasin natuke puhata. Nii nagu lause võib erijuhul koosneda ainult öeldisest, võib ka lauselühendiks olla ilma laienditeta käändeline verbivorm, nt Süües kasvab isu. Käändeline verbivorm lauselühendi peasõnana (või lauselühendi endana) näitab ise moodustaja süntaktilist funktsiooni, vajamata selleks vaste ja sidendi abi.
Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest, nt Poiss läks, kepp käes / vile huulil / seljakott üle õla / süda kerge / pea püsti / jalad puhanud / juuksed kammitud / hõlmad lehvimas.
Nii nagu osalaused võivad ka lauselühendid esineda aluse, sihitise, öeldistäite, määruse ja täiendina.
Lühendi liik Peasõna vorm Näide aluslühend da-tegevusnimi Vaikida tähendab nõus olla. sihitislühend da-tegevusnimi
vat-vorm Jaan kavatses kinno minna.
Kuulsin õues karjutavat. öeldistäidelühend
da-tegevusnimi
v-kesksõna
tav-kesksõna
nud-kesksõna
tud-kesksõna
mata-vorm Tema soov oli karjääri teha.
Reklaam peab olema lööv.
See puuvili on söödav.
Isa on tööst väsinud.
Mees oli juhtunust ärritatud.
Ta on söömata. määruslühend
da-tegevusnimi
vat-vorm
ma-tegevusnime vormid:
ma-vorm
mas-vorm
mast-vorm
maks-vorm
mata-vorm
des-vorm
nud-kesksõna
tud-kesksõna
v-kesksõna
tav-kesksõna
verbita lühend Tigu kõlbab süüa.
Nägin teda venda ootavat.
Aino läks baari kohvi jooma.
Aino käis baaris kohvi joomas.
Aino tuli baarist kohvi joomast.
Ants tahtis tõusta, rõhutamaks
sellega, et ta lahkub.
Jätsin avaldusele alla kirjutamata.
Kära tekitamata ronisid mehed narile.
Seda nähes läksid tal jalad nõrgaks.
Kõrge mäe otsa jõudnud, vaatame huviga ringi.
Siin veetis ta seltskonnast kõrvale tõmbununa siiski sisukaid päevi.
Üksi koju jäetud, oli poiss algul kurb.
Kaaslastest mahajäetuna kõmpis
poiss nukralt kodu poole.
Daam näib kergesti ärrituvana.
Daam tundub kergesti haavatavana.
Mees läks metsa, kirves käes. täiendlühend omadussõnaline
täiend
v-kesksõna
tav-kesksõna
nud-kesksõna
tud-kesksõna
mata-vorm
Põgenev loom tormas metsa poole.
Tagaaetav loom tormas metsa poole.
Hirmust hullunud loom tormas
metsa poole.
Koertest ehmatatud loom tormas
metsa poole.
Poisi pesemata käed pahandasid õpetajat. määrus- või
sihitistäiend mis tahes käändeline verbivorm
Lootus karjääri teha ei täitunud.
Meid ootab ees matkama minek.
Sõber oli tulnud minu söömas oleku ajal.
Selgitamast keeldumine tähendab mahasalgamist.
Lamades lugemine rikub silmi.