da-tegevusnimi

da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. Ta võib esineda mis tahes nimisõnalise lauseliikmena:

a) alusena, nt Mõtelda on mõnus;

b) sihitisena, nt Katsu selle peale mitte mõtelda;

c) määrusena, nt Kübar kõlbab kanda;

d) öeldistäitena, nt Jüri ainus siht on edasi jõuda;

e) täiendina, nt Maris tärkas kihk plehku panna.

da-tegevusnimi võib esineda ka:

f) liitöeldise osana, nt See on mulle teada.

Erinevalt enamikust infiniitvormidest saab da-tegevusnimi täita ka iseseisvalt öeldise funktsiooni, nimelt:

g) kaudse kõneviisi tähendust väljendavana (eeskätt seoses verbiga olema), nt Mari olla väga jutukas;

h) (harva ka) käsu tähendust väljendavana, nt Lõuad pidada ja edasi teenida.

da-tegevusnime tunnusel on kolm varianti: da, ta ja a, nt ela/da, haka/ta, süü/a. Variandi valik sõltub sõnatüübist.

da I pk-st `trei/da-, `või/da-, `saa/da

II pk-st ela/da, kõnele/da ~ kõnel/da, `jälgi/da

III pk-st `õppi/da, `laul/da, luge/da, `käski/da

IV pk-st vestel/da, mõtel/da ~ `mõel/da

ta II pk-st `pes/ta

III pk-st `tõus/ta, `mõs/ta

IV pk-st hüpa/ta

a I pk-st `käi/a, `juu/a

II pk-st `tull/a

III pk-st `saat/a, `jätt/a, `murd/a, teh/a

da ~ a II pk-st esitle/da ~ esi`tell/a

da ~ ta III pk-st `maitse/da ~ `maits/ta

da-tegevusnime tunnus liitub alati tüvele. Kui variant a liitub oo- või öö-lõpulisele tüvele, teiseneb pikk lõpuvokaal vastavalt uu-ks või üü-ks, nt `jooma : `juu/a, `sööma : `süü/a.