M 33M 34M 35

Pöördsõna astmevaheldusmallid

Pöördsõna algvorm ehk ma-tegevusnimes esinev tüvekuju on alati tugevas astmes. Seetõttu on kõik astmevahelduslikud pöördsõnad nõrgeneva astmevaheldusega. Teistes põhivormides võib aste varieeruda. Põhivormides kasutatavate astmete kombinatsioone on kokku neli (T = tugevaastmeline tüvi, N = nõrgaastmeline tüvi).

MALLI NR

MA- TGN

DA- TGN

KINDEL KV OL AINS 3. P

KINDEL KV UMBIS TGM OL

SÕNADE ARV

NÄIDE

1.

T

T

N

N

2100

`õppi/ma

2.

T

N

T

N

740

`hüppa/ma

3.

T

T

N

T

35

`laul/ma

4.

T

T

N

T (~N)

3

`käski/ma

1. mall, mille korral ma- ja da-tegevusnimi on tugevas astmes, kindla kõneviisi oleviku 3. pööre ja umbisikulise tegumoe olevik aga nõrgas astmes, on tavaline /2 III i, u, e/-sõnade vaheldusmall, mis iseloomustab õppima-tüüpi sõnu, nt `õppi/ma : `õppi/da : õpi/b : õpi/takse. Sama malli kasutavad ka laadivahelduslikud /2 I V/-sõnad (lugema-tüüp), nt luge/ma : luge/da : `loe/b : `loe/takse, ning osa /1 C/-sõnu (saatma- ja jätma-tüüp), nt `saat/ma : `saat/a : saada/b, saade/takse.

2. mall, mille korral da-tegevusnimi ja umbisikulise tegumoe olevik on nõrgas astmes, kindla kõneviisi oleviku 3. pööre aga tugevas astmes, iseloomustab /2 III a/-sõnu ning /(C)le/-sõnu (hüppama- ja vestlema-tüüp), nt `hüppa/ma : hüpa/ta : `hüppa/b : hüpa/takse, `vestle/ma : vestel/da : `vestle/b : vestel/dakse.

3. ja 4. mall iseloomustavad ainult suletud muuttüüpe.

3. mall, mille korral ainus nõrgaastmeline põhivorm on kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre, kirjeldab laulma-, tõusma-, murdma- ja mõskma-tüüpi /1 C/-sõnade astmevaheldust, nt `laul/ma : `laul/da : laula/n : `laul/dakse.

4. mall, mis erineb esimesest mallist ainult umbisikulise tegumoe oleviku tugevaastmelise (paralleel)võimaluse poolest, kirjeldab käskima-tüüpi /2 III i, u/-sõnade umbisikulist tegumoodi (muud põhivormid vastavad tavaliste /2 III i, u/-sõnade astmevaheldusele): `usku/ma : usu/takse ~ `us/takse, `kisku/ma : `kis/takse ~ kisu/takse ja ainult `käski/ma : `käs/takse.