| O 11 | O 12 | O 13 |
|---|
h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt.
On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone):
haar – aar hei – ei
haare – aare heit – eit
hagu – agu helama – elama
hai – ai higi – igi-
hais – ais hiilid – iilid
hala – ala hind – ind
hale – ale hirv – irv
halg – alg- hoiatus – oiatus
hall (halla) – all hoid – oid
hallikas – allikas hoie – oie
haru – aru hoos (hoog) – oos ‘vallseljak’
harutama – arutama hurm – urm ‘veri’
harv – arv hõng – õng
hea – ea (iga) hädal – ädal