M 5M 5aM 6

Omadussõnadel kui sõnaliigil on ühisosad määrsõnade, tegusõnade, arvsõnade ja nimisõnadega.

Küllaltki suur hulk muutumatuid sõnu, mis saavad lauses esineda täiendina (vaegomadussõnad), võivad käituda ka määrsõnana, st esineda lauses määrusena. Käsiraamatu aluseks olnud vormisõnastiku arvutiversioonis on niisuguseid sõnu 300, nt valmis, eht, pärani, päris, naeruväärt, isemoodi, lokkis. Vrd On see ikka päris (täiend) raha? Töö on päris (määrus) korralikult tehtud. Ta vaatas mind isemoodi (täiend) pilguga. Ta vaatas mind kuidagi isemoodi (määrus). Ta vahtis mind pärani (täiend) silmadega. Poisi silmad läksid imestusest pärani (määrus).

Tegusõnade sõnaliigiga seob omadussõnu asjaolu, et kõikide verbide kesksõnad võivad lauses käituda omadussõnana. Oleviku kesksõna ei saagi lauses teisiti käituda kui omadussõnana, vrd värisevad käed nagu soonilised käed (vt M 78). Mineviku kesksõna esineb omadussõna funktsioonis ainult osal kasutusjuhtudest, vrd kolletanud lehed nagu värvilised lehed (vt M 79).

Arvsõnadega seob omadussõnu see, et kõik järgarvsõnad käituvad lauses täpselt samamoodi nagu tüüpilised omadussõnad, vrd neljandas majas nagu suures majas (vt M 6).

Omadus- ja nimisõnade ühisosa kohta vt M 4a.