Pöördkonnad

PK AVATUD TÜÜBID SULETUD TÜÜBID

I /1 V/ trei/ma (3)

/1 V/ või/ma (5)

/1 V/ saa/ma (2)

/1 V/ käi/ma (4)

/1 V/ joo/ma (5)

II /2 I~II V/ ela/ma /2 III V/ jälgi/ma (30)

/3jj/ kirjuta/ma

/ta, sta, lda,

nda, ne, u-refl/

/(C)le 3/ esitle/ma

/(e)le/ kõnele/ma /2 I e/ tule/ma (5)

/2 III i, e/ jälgi/ma /2 I e/ pese/ma (2)

III /2 III i, u, e/ õppi/ma /1 C/ saat/ma (60)

/1 C/ jät/ma (5)

/1 C/ laul/ma (7)

/1 C/ tõus/ma (7)

/1 C/ murd/ma (16)

/1 C/ mõsk/ma (2)

/2 I V/ luge/ma (17)

/2 I V/ tege/ma (2)

/2 III i, u/ käski/ma (3)

/1~ 2 III/ maits(e)/ma (3)

IV /2 III a/ hüppa/ma

/(C)le 2/ vestle/ma /(C)le/ mõtle/ma (2)

Astmevahelduse alusel jagunevad pöördkonnad kahte suurde rühma: astmevahelduseta pöördkonnad (I ja II pöördkond) ja astmevahelduslikud pöördkonnad (III ja IV pöördkond). Astmevahelduseta sõnad jagunevad kahe pöördkonna vahel ennekõike algvormi ehituse alusel: I pöördkonda kuuluvad /1 V/-sõnad, mis jagunevad mitmeks väikeseks rühmaks ja mille muutevormistik on väga kirju. Enamik ühesilbilisi vokaallõpulisi sõnu on ebaregulaarsed, st nende põhivormid ning analoogiareeglid ülejäänud vormide tuletamiseks ei kattu pöördsõnade põhimassi omadega. II pöördkonda kuuluvad kõik ülejäänud astmevahelduseta sõnad. Astmevahelduslikud sõnad jagunevad kahe pöördkonna vahel astmevaheldusmalli ja formatiivivaliku alusel.