SÜ 102SÜ 103SÜ 104

Täiendi täiendi asukoht

Täiend paikneb vahetult oma põhja kõrval (ees või järel). Kui omastavas käändes nimisõnalisel täiendil on omakorda määruse vormis täiend, siis ei saa seda panna vahetult omastavalise täiendi järele ega ka viimase põhja järele, vaid üksnes omastavalise täiendi ette. Nt *tööleasumise sellele ametikohale põhjus – *tööleasumise põhjus sellele ametikohale – sellele ametikohale tööleasumise põhjus.

Erandiks on olevas käändes või kui-lisand, mis võib olla omastavalise täiendi ja selle põhja vahel, nt eesti keele võõrkeelena õppetool – eesti keele kui võõrkeele õppetool.

Märkus. Tavalisim eksimus on määrustäiendi paigutamine omastavas käändes täiendi põhja järele, nagu eespool toodud näitelauses *tööleasumise põhjus sellele ametikohale või näites *Peeter I akna raiumise kavatsus Euroopasse. Kui esimese näite puhul on viga kergesti parandatav sõnajärje muutmisega, siis teises näites tekitaks määrustäiendi Euroopasse sõnavormi raiumise ette tõstmine täiendite kuhjumise ega teeks asja paremaks. Niisugusel juhul tuleks muuta tarindit nii, et täiendeid oleks vähem. mine-täiendit annab tavaliselt muuta verbivormiks ja täienditarindit lauselühendiks või kõrvallauseks. Nt *Peeter I akna raiumise kavatsus Euroopasse → Peeter I kavatsus raiuda aken Euroopasse. Flaami teadlane van Helmont (1577–1644) vihjas oma raamatus *hiirte tekkimise võimalusele mustast pesust → .. võimalusele, et hiired tekivad mustast pesust.

On muidki võimalusi. Vahel on omastavalise täiendi põhi tühisõna, mille võib lihtsalt ära jätta. Nt *Erinevaid arvamusi kutsus esile kunstiteose esteetilise mõju küsimus inimesesse → Erinevaid arvamusi kutsus esile kunstiteose esteetiline mõju inimesesse.

Vahel takistab määrustäiendit omastavalise täiendi ette nihutamast asjaolu, et viimane on oma põhjaga liitsõnaks vormistatud. Sel juhul tuleb ta lahku vormistada. Nt *üleminekuperiood plaanimajanduselt turumajandusele → plaanimajanduselt turumajandusele ülemineku periood.

Täiendit ja tagasõna laiendit ei saa põhjast lahutada ka kiiluga. Nt *Juhani – see on minu vend – naine ootab last → Minu venna Juhani naine ootab last.

Märkus. Samamoodi kui omastav täiend käitub ka tagasõnaga seostuv nimisõna omastavas käändes (muudatuste poolt). Selle nimisõna täiendit ning kiilu ei saa samuti paigutada nimisõna ja tagasõna vahele. Enamasti peetakse ebasoovitatavaks ka täiendi asendit tagasõna järel, kuid seda ei tasuks siiski veaks lugeda. Nt *info Lennuki saabumise kodusadamasse kohta info Lennuki saabumise kohta kodusadamasse – info Lennuki kodusadamasse saabumise kohta; *Kandidaadi (selle esitas Reformierakond) poolt hääletas enamik saadikuid – Reformierakonna esitatud kandidaadi poolt hääletas enamik saadikuid.

Täiendit täiendava relatiivlause asendi kohta vt SÜ 125.