Mõttepunktid

Mõttepunktid (kolm punkti) pannakse:

lausekatkestuse tähistuseks (nagu mõttekriips O 61 p 6): Kuigi ta ... kuigi ta ... noh ... kuigi ta sinu laps ei ole ...;

näitamaks, et lause küll enam-vähem lõpetatakse, aga öelda oleks veel palju: Sellest ööst oli Eeval palju meenutada ...;

sõnast ärajäetud tähtede asemele: p..., m...

1) ja 2) juhul on parem jätta mõttepunktide ette tühik (kuid ka kokkukirjutust ei pruugi pidada eksimuseks ortograafia vastu).

Katkestuspunktid

Katkestuspunktid (kaks või neli punkti) pannakse sellistes tekstides, kus on oluline vormiliste katkestuste eristamine sisulistest (s.o mõttepunktidega tähistatavatest). See on tavaks nt keeleteadustekstis, kui dokumenteerimiseks kasutatavad keelenäited on pikad ja lauseid tuleb ebaolulist välja jättes lühendada.

Katkestusjooned

Katkestusjooned --- või [---] pannakse pikemate väljajättude tähistamiseks. Tsitaatidest on mõnikord terved antud kontekstis ebaolulised lõigud vahelt ära jäetud. Nt

“Keelt ärgu peetagu mitte yksi mingi rahva tooteks, kes sellesse on vajutand oma iseloomu pitsari, kelle vaim ses avaldub ja kes seepärast seda peab kalliks varanduseks, rahvuslikuks aardeks ja oma rahvusliku individuaalsuse tunnusmärgiks ja moodustajaks, vaid vaja temas enne kõike näha inimtoimingu abinõu, riista, MASINAT, mille otstarve on mõtteid väljendada ja seda sageli ka esteetiliste mõjude saavutamiseks! [---] Kordame veel: keel on riist, keel on masin." Johannes Aavik