SÜ 72SÜ 73SÜ 74

Käsklause on lausetüüp käsu (sh palve, üleskutse, nõude, kategoorilise käsu) väljendamiseks, nt Anna mulle raamat! Mingem üles mägedele! Eitavat käsku nimetatakse ka keeluks ja vastavat lausetüüpi keeldlauseks, nt Ärge segage!

Käsk võib olla otsene või kaudne.

1. Otsese käsu puhul on käsu allikas kõneleja ning käsu adressaat või üks adressaate kuulaja. Otsest käsku vormistab tavaliselt käskiva kõneviisi ainsuse ja mitmuse 2. pööre, nt (Sa) kirjuta isale kiri! Lubage mul avada koosolek. Käskiva kõneviisi mitmuse 1. pööre rõhutab kõneleja keskset rolli tegevuses, kõneleja kutsub kuulajat üles selles tegevuses kaasa lööma. See on tüüpiline lektoriimperatiiv, eriti pidulik-üleva retoorika puhul. Nt Kuid rõhutagem veel kord: ajalooteadmisel on kaugelt rohkem tarbijaid kui teadlased ise. Õppigem kõigepealt selgeks oma keel ja omad laulud, siis suudame ka muu maailma kultuuriväärtusi paremini hinnata. Osakem seda ilu hinnata! Argistiilis pruugitakse selle asemel kindla kõneviisi 1. pööret, nt söögem asemel sööme, ärgem söögem asemel ärme sööme. Levima on hakanud isegi keeldkõne vorm ärme söö, korrektses kirjakeeles võiks seda siiski vältida.

Märkus. Erinevalt käskivast kõneviisist saab kindla kõneviisi abil käsku väljendada vaid siis, kui verb väljendab (teadlikku) tegevust, mitte aga nt teadmist või tundmist. *Oskame vääriliselt hinnata nende pingutusi! – vrd Osakem vääriliselt hinnata nende pingutusi.

Kindlat kõneviisi kasutatakse käsu väljendamiseks ka muude isikute puhul. Seal annab see kõnele suurema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis. Nt Sa tuled kohe siia! Lähete mõlemad koju! Tavaline kategoorilise käsu väljendaja kõnekeeles on küsilause, mida lausutakse käskiva intonatsiooniga: Kas sa jätad juba järele!

2. Kaudse käsu korral ei ole käsu adressaadiks kuulaja või käsu allikaks kõneleja. Kuulaja või kõneleja on vaid käsu vahendajaks. Kaudne käsk vormistatakse käskiva kõneviisi 3. pöörde või sellest üldistunud möönva kõneviisi abil. Käskiva kõneviisi 3. pöörde vormiga antakse edasi kõnelejalt lähtuvat ning kõneleja vahendusel kellelegi kolmandale suunatud käsku, nt Rohelised kogunegu koolimaja ette! Jõhkardite ümber loodagu hukkamõistu müür! Möönev kõneviis näitab, et kõne allikaks on keegi muu kui kõneleja, nt Jüri ütles, et mingu ma ise juhatajaga rääkima. Ka määrsõna las koos verbi kindla kõneviisi vormiga võib väljendada kaudset käsku, nt Las Priit ootab mind kella all!