Käändsõna lõpuvaheldusmallid

Käändsõna põhivormidest võib lähtetüvi esineda peale ainsuse nimetava veel ainsuse osastavas ning mitmuse omastavas. Ainsuse omastavas ja mitmuse osastavas kasutatakse alati muutetüve. Lühenenud muutetüvi võib (nagu lähtetüvigi) esineda ainsuse osastavas ja mitmuse omastavas. Seega erinevad mallid üksteisest ainult ainsuse osastavas ja mitmuse omastavas kasutatavate tüvevariantide poolest. Malle on kokku üheksa (L = lähtetüvi, M = muutetüvi, M' = lühenenud muutetüvi).

MALLI NR

AINS NIM

AINS OM

AINS OS

MITM OM

MITM OS

SÕNADE ARV

NÄIDE

1.

L

M

M

M

M

13 770

`siil

2.

L

M

L

L

M

3 270

panus

3.

L

M

M'

M'

M

2 830

soolane

4.

L

M

L

M

M

120

liige

5.

L

M

M

L~M

M

18

`koer

6.

L

M

L~M

M

M

15

armas

7.

L

M

L

L~M

M

2

kallis

8.

L

M

M'

M

M

8

tuli

9.

L

M

M~M'

M

M

4

rehi

Kõige tavalisem on 1. mall, mille korral lähtetüvi esineb ainult ainsuse nimetavas käändes ning kõigis teistes vormides kasutatakse muutetüve. See mall iseloomustab seminar-, redel-, kringel-, siil-, sai-, lagi-, nali-, sõber- ja õnnelik-tüüpi sõnu, nt `siil : siili : `siili : `siili/de : `siile ~ `siili/sid.

2. malli korral on lähtetüve levik kõige suurem; lähtetüvi esineb siin nii ainsuse osastavas kui mitmuse omastavas käändes. See mall iseloomustab eeskätt /(V)s/-sõnu, nt panus : panuse : panus/t : panus/te : panuse/id. Sama malli kasutavad ka suur-tüüpi sõnad, nt `suur : suure : `suur/t : suur/te : `suuri, ning küünal-tüüpi sõnad, nt küünal : `küünla : küünal/t : küünal/de : `küünla/id.

3. mall on sarnane 2. malliga, kuid lähtetüve asemel kasutatakse neis sõnades nii ainsuse osastavas kui mitmuse omastavas lühenenud muutetüve. See mall iseloomustab eeskätt /(V)ne ja ke/-sõnu. Nende sõ­nade lühenenud muutetüvi lõpeb järjendiga Vs, nii et kriitilised vormid sarnanevad väliselt 2. malli kasutavate /(V)s/-sõnade vastavate vormidega, kus esineb lemmatüvi, nt soolane : soolase : soolas/t : soolas/te : soolase/id, tilluke : tillukese : tillukes/t : tillukes/te : tillukesi. Sama malliga on kirjeldatav ka uus–küüs- ja käsi-tüüpi sõnade vormistik, nt `uus : uue : `uu/t : uu/te : `uusi, käsi : `käe : `kä/tt : kä/te : käsi.

4. malli korral esineb lähtetüvi lisaks ainsuse nimetavale veel ainsuse osastavas käändes, kuid mitmuse omastav kääne kasutab muutetüve. See mall iseloomustab habe- ja pääse-tüüpi sõnu, nt habe : habeme : habe/t : habeme/te : habeme/id, pääse : `pääsme: pääse/t : `pääsme/te : `pääsme/id.

5.–9. malli võib pidada kolme esimese malli variantideks, mis erinevad põhimallidest võimalike paralleelvormide poolest.

5. mall on 1. malli variant, mille korral mitmuse omastavas käändes on võimalik lähtetüve kasutav paralleelvorm. See mall kirjeldab `koer-tüüpi sõnade vormimoodustust, nt `koer : koera : `koera : koer/te ~ `koera/de : `koeri ~ `koera/sid.

6. malli võib pidada 1. malli variandiks, mille korral ainsuse osastavas käändes on võimalik lähtetüve kasutav paralleelvorm. See mall kirjeldab armas-tüüpi sõnade vormimoodustust, nt armas : `armsa : armas/t ~ `armsa/t : `armsa/te : `armsa/id.

7. mall on 2. malli variant, mille korral mitmuse omastavas käändes on paralleelselt võimalik muutetüve kasutav vorm. See mall kirjeldab erandsõnade kallis ja kaunis normitud vormistikku, nt kallis : `kalli : kallis/t : `kalli/te ~ kallis/te : `kalle/id.

8. mall on vaadeldav 2. malli variandina, mille korral lühenenud muutetüvi esineb küll ainsuse osastavas käändes, kuid mitmuse omastav kasutab tavalist muutetüve. See mall kirjeldab tuli-tüüpi sõnade ning erandsõna süda vorme, nt tuli : tule : `tul/d : tule/de : tule/sid.

9. mall on 1. malli variant, mille korral ainsuse osastavas käändes esineb paralleelvorm, mis on (tänapäeva keele seisukohalt) kirjeldatav lühenenud muutetüve sisaldavana. See mall võimaldab kirjeldada erandsõnade rehi, ruhi, üks, kaks vormistikku, nt `üks : ühe : ühte ~ `üh/t : `ühte/de : `ühte/sid.