Määruslike lauselühendite kasutamisest

1. des-lühendit kasutatakse põhitegevusega samaaegse tegevuse väljendamiseks, nt Rongiga sõites lugesin läbi värsked ajalehed, nud- ja tud-lühendit aga eelneva tegevuse väljendamiseks, nt Lõpetanud töö, läks ta magama. Üksi koju jäetud, oli poiss algul nukker. des-lühendit on võimalik kasutada põhitegevusele vahetult eelneva või vahetult järgneva tegevuse väljendamiseks, nt Jõudes = jõudnud mõtetega nii kaugele, tundis naine piinlikkust. Röövel jäi majja vaid viivuks, lahkudes ukse kaudu.

Märkus. Määruslikud nud- ja tud-lühendid on õigupoolest des-lühendi variandid, sest neile saab lisada abiverbi olema des-vormi: Kõik südamelt ära öelnud = olles kõik südamelt ära öelnud, hakkas Mail kergem. Üksi koju jäetud = olles üksi koju jäetud, oli poiss algul nukker. Vormid olles + -nud ja olles + -tud on des-vormi isikulise ja umbisikulise tegumoe täismineviku vormid.

Need nud- ja tud-tarindid, millesse pole kuidagi võimalik sõnavormi olles lisada, polegi tegelikult nud- ja tud-lühendid, vaid hoopis verbita lauselühendid, nt Istusin, pea rinnale vajunud. Nägu pestud, juuksed kammitud, ilmub peremees külalisi teretama.

2. Kui des-, mata- ja nud-lühendi tegevussubjekt on samane põhilause tegevussubjektiga, siis teda lühendis ei märgita, nt Peeter õppis keskkoolis + Peeter käis laulukooris laulmas → Keskkoolis õppides käis Peeter laulukooris laulmas.

des- ja mata-lühendi tegevussubjekt võib põhilause tegevussubjektist ka erineda. Tavaliselt tuleb niisugune tegevussubjekt vormistada lühendis omastavas käändes määruse kujul, nt Päike loojus + Ilm läks jahedaks → Päikese loojudes läks ilm jahedaks.

Eranditeks, kus erinev tegevussubjekt jääb väljendamata, on stereotüüpsed des-lühendid verbidega ütlema, tunnistama, otsustama, arvestama, võrdlema, algama, lõpetama jm, nt Ausalt öeldes oli see etendus igav. Sinuga võrreldes on ta natuke noorem; mata-lühendid verbidega rääkima, hoolima, vaatama jm, nt Vanasti polnud diiselronge, rääkimata elektrirongidest. Sõnavormid alates ja võrreldes, pisut vähemal määral ka rääkimata, hoolimata ja vaatamata on lähedased kaassõnadele.

Tegijamäärus võib mõnikord puududa ka mittestandardsetes lühendites, kui tegija järeldub kontekstist või kõnesituatsioonist, nt Linnale lähenedes hakkavad paistma pilvelõhkujad. Stuudiosse tulles (= kui ma/me stuudiosse tulin/tulime) oli Austraalia suurendanud oma edu neljateistkümnele punktile. Kuid parem on niisuguseid lauseid siiski mitte kasutada.

3. des-lühendi eitava vastena võiks kasutada mata-lühendit, mitte aga mitte + des-lühendit. Nt Leidmata teda kodunt (halvem: mitte leides teda kodunt), läksin töö juurde. Juhan õppis luuletust selle sisusse tungimata (halvem: mitte tungides selle sisusse).

4. Ühendi (kellegi) arvates asendamine ühendiga (kellegi) arvamusel, nagu seda kahjuks sageli tehakse, ei ole millegagi õigustatud: N riigi põllumajandusministri arvates (mitte: arvamusel) on tööpuuduse suurenemine ja pankrottide laine sotsiaalministeeriumi, mitte põllumajandusministeeriumi probleem.

5. Otstarbemäärusena esinev maks-lühend on samatähenduslik lausetüübiga et + da-tegevusnimi, nt Et otsustada tegeliku olukorra üle = otsustamaks tegeliku olukorra üle, pöördugem faktide poole. Lühendit on soovitatav kasutada pikemate lausete asemel, eriti siis, kui mitu et-lauset satuks muidu kõrvuti. Samuti võiks maks-vormi kasutada saavas käändes teonime asemel, millele eelneb mitu täiendit. Nt Sass tahtis püsti tõusta, et rõhutada sellega, et ta lahkub – parem: Sass tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega, et ta lahkub. Esineja kutsus üles hoidma silmi lahti teiste rahvastega kontaktide nägemiseks – parem: Esineja kutsus üles hoidma silmi lahti, nägemaks kontakte teiste rahvastega.

maks-vorm on Johannes Aaviku loodud uudiskeelend, mis hakkas keeles juurduma alles 1960. aastail. Sage "maksitamine", eriti kui seda tehakse suulises kõnes, mõjub keelelise eputamisena ja seepärast pruugitagu maks-lühendeid vaid tõelise vajaduse korral.

Mõttetu on kasutada maks-lühendit ma- või mas-lühendi asemel. Direktor läks Pärnu sõlmimaks lepingut – parem: Direktor läks Pärnu lepingut sõlmima. Direktor käis Pärnus sõlmimaks lepingut – parem: Direktor käis Pärnus lepingut sõlmimas. Ta on küllalt tark taipamaks seda – parem: Ta on küllalt tark seda taipama.

maks-vorm ei asenda nimisõna laiendavat da-infinitiivi, nt väär: Kas on ilmnenud mingitki püüdu konsulteerimaks erialainimestega? – õige: Kas on ilmnenud mingitki püüdu konsulteerida erialainimestega?