SÜ 57SÜ 58SÜ 59

Vahend või koht

Eesti keeles väljendatakse vahendit eelkõige kaasaütleva käändega, nt Ta kirjutab pliiatsiga, erinevalt soome keelest, kus vahendikäändeks on kujunenud alalütlev, nt Hän kirjoittaa lyijykynällä. Kuid on asju, mida võib nendega seotud tüüptegevuste korral käsitada lisaks vahendile ka kohana ning tähistada nii või teisiti. Mõlemat moodi käsitatakse näiteks mõningaid muusikariistu: Ta mängis viiulil ~ viiuliga, suupillil ~ suupilliga üht kurba lugu.

Arvuti jm masinate puhul, mille sees midagi töödeldakse, on olenevalt tegevusest võimalik kas nii koha- kui ka vahenditõlgendus või siis ainult koha- või vahenditõlgendus. Nt Arvutiga ~ arvutist (*arvutilt) on võimalik saata lühisõnumeid mobiiltelefonile. Mängib arvutiga ~ arvutil ~ arvutis kaardimängu. Töötab arvutiga (*arvutis). Sisestab andmeid arvutisse. Peseb riideid pesumasinaga ~ pesumasinas.

Liiklusvahenditest on auto, rongi, laeva ja lennuki puhul ainuvõimalik kaasaütlev, rataste puhul ka alalütlev. Nt Me sõidame bussiga või rongiga Tartusse, laevaga Helsingisse ja lennukiga Pariisi. Ta sõitis jalgrattaga ~ jalgrattal Piritale.