Arvsõnad

Arvsõnad moodustavad ühtse sõnaliigi ainult tähenduse ja morfoloogia seisukohalt. Lauseõpetuse seisukohalt kuuluvad arvsõnade hulka väga erinevalt käituvad sõnad.

Arvsõnadeks nimetatakse sõnu, mis väljendavad asjade hulka ning muutuvad käändes ja arvus. Tähenduse järgi jagunevad arvsõnad omakorda kaheks: põhiarvsõnad ehk kardinaalid ja järgarvsõnad ehk ordinaalid.

Põhiarvsõnad väljendavad asjade absoluutset arvu ja vastavad küsimusele mitu? mitmendik?, nt Toas on neli inimest. Tal on raamatust vaevalt kolmandik loetud.

Järgarvsõnad väljendavad asjade kohta mingis järjestuses ja vastavad küsimusele mitmes?, nt Jüri tuli viiendale kohale.

Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on nimetavas käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete korral laiend ühildub põhiarvsõnaga. Vrd Toas viibis kolm inimest. Kolmele inimesele siin ruumi ei jätku.