Nimisõnade perifeerses osas leidub sõnu, mis võivad käituda nii nimi- kui omadussõnana. Näiteks ja-liitelised tegijanimed, mis enamasti käituvad nimisõnana, võivad üksikijuhtudel esineda ka ühilduva täiendina. Vrd Selle lobisejaga (nimisõna) pole mõtet aega viita ja Sellest lobisejast (omadussõna) tüdrukust tüdined sa varsti. Kui ühel sõnakujul on eri sõnaliikidena käitudes ka erinev tähendus, on alust pidada neid kaheks eri sõnaks. Vrd Keegi on siia joogi sisse kihvti (nimisõna tähendusega ’mürk’) seganud ja Kuulsin ühte kihvti (omadussõna tähendusega ’vahva, tore’) anekdooti.

Hajus on piir ka nimisõnade ja (abi)määrsõnade ning kaassõnade vahel. Selle põhjuseks on asjaolu, et paljud (abi)määrsõnad ja kaassõnad on ajalooliselt kujunenud mingi nimisõna käändevormi tähendusliku abstraheerumise tulemusena (vt M 11a).