SM 17SM 18SM 19

Võõrtüveliste verbide tuletusest

1. Uute laentüvede puhul on ilmselt soome keele mõjul hakanud kõnekeeles levima ja osalt jõudnud kirjakeeldegi a-liide. Tuletised esinevad kas i-tüveliste otsetuletiste rööbikutena, nt surf : surfi > surfima ~ surfama, klikkima ~ klikkama, tšekkima ~ tšekkama, või ainuvõimalikena, nt šoppama. a-liite kasutamisega kaasneb muuttüübi muutus: klikkima : klikkida : klikin (õppima-tüüp) – klikkama : klikata : klikkan (hakkama-tüüp). Sellele arvutislängi sõnale vastavad oskuskeeles klõpsima ja klõpsama.

2. Võõrtüveliste eeri-, eeru-verbide (vt SM 43) puhul on üldjuhul soovitatav:

a) vältida eeri-, eeru-liitele eelnevaid liiteid, nt inventariseerima → inventeerima, optimaliseerima ~ optimiseerima → optimeerima, minimiseerima → minimeerima;

b) kasutada eeri-, eeru-verbide asemel otsetuletisi või omaliidetega (-ta-, -da-, -sta-, -le-, -tse-) verbe, nt betoneerima > betoonima, aktiv(is)eeruma > aktiivistuma, numereerima > nummerdama, kui on olemas vastav käändsõna (betoon, aktiivne, number).

Sõnuti on mitmesuguseid suhteid eeri-, eeru-verbide ning omaliiteliste verbide ja otsetuletiste vahel (ainult üks on võimalik, üks on parem kui teine, mõlemad on võrdväärsed, tähendused on erinevad).

Parem Halvem galoppima galopeerima emailima emaileerima ankeetima anketeerima plaanima planeerima tsementima tsementeerima tapeetima tapetseerima protestima protesteerima boikottima boikoteerima normima normeerima positsioonima positsioneerima