SM 27SM 28SM 29

Omadussõna + nimisõna

Täiskujul on omadussõna (ka omadussõna taoliselt toimiv oleviku kesksõna) nimetavas käändes, nt uusehitus, nooremleitnant, argpüks, magustoit, teravkõrv, põlevkivi.

Lühitüve kujul esinevad:

a) ne- : se -sõnad. Konsonant + ne -sõnad esinevad ilma ne- : se-liiteta, nt lihtrahvas, umbtänav, ürginimene, ideaalühiskond, reaalaine. Erandid: viimnepäev, uudseleib, uudsevili. Suurem osa vokaal + ne -sõnu esineb s-tüveliselt, nt endisaeg, hilissügis, kinnisidee, põlismets, ühiselamu. Erandlikult liituvad s-tüveliselt ka nüüdne, pealmine, nt nüüdiskunst, pealisriided. Osa vokaal + ne -sõnu lüheneb ne-liite või rohkem kui ne-liite võrra, nt esimees, esmaabi, üldajalugu, peaarst, tavainimene, põhinõue, salajutt, pisiasi, punakapsas, sinisukk, rohevetikas, siseelund, ainuõigus, lühijutt. Sõnad alumine, ülemine esinevad kujul ala-, üla-, nt alahuul, ülalõug;

b) osa kahesilbilisi e-omadussõnu: kõrg-: kõrghoone, kõrgmäestik, kõrgharidus, kõrgkool, kõrgkultuur, siiski: kõrgepinge; kiir-: kiirrong, kiirköitja, kiirkiri; kerg-: kergbetoon, kergehitis, siiski: kergejõustik, kergekaal, kergetööstus; kaug-: kaugjuhtimine, kaugõpe; rask-: raskõli; rusk-: ruskmuld;

c) võõras > võõr-: võõrsõna, võõrtööline.