Omastav kääne

Omastav on ennekõike noomeni ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab:

a) täiendit, nt maja aknad, ussi hammustus, surmanuhtluse pooldaja;

b) eeslisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka;

c) käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt koera näritud kondid, See pole meie teha;

d) võrdlusalust võrdlustarindeis, nt poisi pikkune;

e) võrdlusalust liitsõnades, nt samblaroheline;

f) tagasõnade laiendit, nt metsa taga.

Häälikuloolise arengu tulemusel on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv, mis enamikus keeltes erineb omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab kindlatel tingimustel (vt lähemalt SÜ 40–43):

g) täissihitist, nt Viskasime prahi lõkkesse;

h) sellega sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin tunnikese ja tulin siis koju.

Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, nimelt:

i) konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt Kahekümne neljal inimesel oli elukohaga probleeme;

j) rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt Korvitäie õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust sõprade ja töökaaslastega;

k) samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt Ilusa ilmaga käisime mere ääres jalutamas.

Omastaval käändel puudub tunnus.