Kuidas moodustatakse sõnavorme

Sõnavormide moodustamiseks on kaks viisi: aglutinatsioon ja fleksioon (ehk fusioon).

Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju ning sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks. Nt eesti keele sõnavorm ela/n koosneb selgesti eristatavatest osadest: tüvi ela, mis kannab sõna leksikaalset tähendust, ja tunnus n, mis kannab ainsuse 1. pöörde tähendust.

Ideaalse aglutineeriva keele korral saab morfeeme eri vormideks kokku liita nii, et nad jäävad ka teiste sõnavormide koostises väliselt samasuguseks ning kannavad ikka sama tähendust. Nt tüvi ela säilib samasugusena ka sama sõna teistes vormides (vrd ela/ksite, ela/takse, ela/me, ela/gu), tunnusel n on ainsuse 1. pöörde tähendus ka sama sõna teistes vormides ning teiste sõnade vormistikus (vrd elasi/n, `käi/n, laulaksi/n).

Fleksioon on niisugune sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Nt sõnavormis `sõpru tunneb igaüks küll ära mitmuse osastava käände sõnast sõber, ometi ei saa jagada seda sõnavormi osadeks ja täpselt näidata, kus on tüvi, kus mitmuse tunnus ja kus osastava käände tunnus.

Flekteerivates keeltes esineb üks ja seesama morfeem eri sõnavormides erineval kujul. Nt ladina keeles avaldub genitiivi tähendus eri sõnatüüpides ja ka ühe sõnatüübi ainsuses ning mitmuses täiesti erinevalt: vrd silva : silvae : silvārum (’mets : metsa : metsade’) ja hortus : hortī : hortōrum (’aed : aia : aedade’). Ka eesti keeles võib nt tüvi `jalg esineda vormiti kujul jala ning `jalga, mitmuse tunnus võib aga avalduda kas d, de, te või i-na või sulada tüvega ühte (vrd jala/d, `jalga/de, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu).