Nimede käänamine

Eesti nimed. Nii isiku- kui ka kohanimed käänduvad üldiselt nagu muud samasuguse algvormistruktuuriga sõnad, enamasti kuuludes avatud muuttüüpidesse.

TÜÜPSÕNA MUUTEVORMID

PEREKONNANIMI

Tae koi `Tae : `Tae : `Taed

Jakobson seminar Jakobson : Jakobsoni : Jakobsoni

Kivistik õnnelik Kivis`tik : Kivistiku : Kivis`tikku

EESNIMI

Peeter kringel `Peeter : `Peetri : `Peetrit

Tiit siil `Tiit : Tiidu : `Tiitu

KOHANIMI

Vaemla aasta `Vaemla : `Vaemla : `Vaemlat

Nissi ratsu Nissi : Nissi : Nissit

Erandiks on /2 I V/-nimed, mille ainsuse osastavas võib väljenduse selguse huvides kasutada formatiivi -t, kuigi sellele algvormistruktuurile vastavas ema-tüübis (vt M 119) pole niisugune osastav üldiselt lubatud (ema osastav on ema).

PEREKONNANIMI Aru OSASTAV Aru ~ Arut

Palusalu Palusalu ~ Palusalut

EESNIMI Mari Mari ~ Marit

Jüri Jüri ~ Jürit

KOHANIMI Türi Türi ~ Türit

Pillapalu Pillapalu ~ Pillapalut

Peale selle tuleks eesti nimede käänamisel arvestada veel järgmist.

1. Perekonnanimed. Nimesid, mis langevad kujult kokku harilike eesti käändsõnadega, käänatakse enamasti nagu neid käändsõnu. Nt Pere : Pere : Peret, `Rüütel : `Rüütli : `Rüütlit, `Ots : Otsa : `Otsa, `Sepp : Sepa : `Seppa, Ime`lik : Imeliku : Ime`likku, `Kask : Kase : `Kaske, Mägi : Mäe : Mäge.

Eelkõige kehtib see reegel nimisõnatüvede kohta, mis on astmevahelduseta või vältevahelduslikud (avatud tüübid) või üldtuntud laadivahelduslikud sõnad. Muudel juhtudel viiakse nimi algvormistruktuurile vastavasse avatud tüüpi. Levinumad seesugused juhud on järgmised.

a) Laadivaheldusliku tüvega nimed, mis kuuluksid keerulise muutmisega ja väikesesse muuttüüpi, nt Susi : Susi : Susi(t) ema-tüübi järgi (mitte Susi : `Soe : `Sutt), `Raag : Raagi : `Raagi siil-tüübi järgi (mitte `Raag : `Rao : `Raagu).

b) Nimed, millele tuleks käänamisel juurde silp -me, -da, -ja, -ju, -nda.

süda : südame : südant, aga Süda : Süda : Süda(t) nagu ema

ige : igeme : iget Ige : Ige : Iget ratsu

kibe : kibeda : kibedat Kibe : Kibe : Kibet ratsu

ranne : `randme : rannet Ranne : Ranne : Rannet ratsu

kali : kalja : `kalja Kali : Kali : Kali(t) ema

vari : varju : `varju Vari : Vari : Vari(t) ema

viies : viienda : viiendat Viies : Viiese : Viiest soolane

c) Omadussõnalised nimed, mille puhul ilmselt soovitakse vähendada omaduse esiletõusu, nt `Aus : Ausi (?`Ausa), `Vapper : `Vapperi (?`Vapra), `Kindel : `Kindeli (?`Kindla), Verev : Verevi (?Vereva), Armas : Armase (?`Armsa).

d) Kirjakeeles vähem tuntud sõnadest lähtunud nimedes võib tüvevokaal muutuda i-ks, nt `Rüüt, omastav pigem Rüüdi kui Rüüda; `Päll, omastav pigem Pälli kui Pällu.

Liitsõnaliste nimede käänamisel hoitakse lähtesõnale omasest käänamisest kinni rohkemgi kui lihtsõnade puhul, nt Uusväli : Uusvälja, vrd Väli, Väli, Väli(t); Kalamees : Kalamehe; Mäeumbaed : Mäeumbaia.

Perekonnanime käänamisel tuleb arvestada nime kandja soovi (kui see jääb eesti käänamissüsteemi piiresse), nt kas nime Kolk kandja soovib omastavat Kolgi või Kolga, nime Kallas kandja omastavat Kalda või Kallase, nime Niit kandja omastavat Niidu või Niidi.

Kui perekonnanimi on nimetavas käändes mõne eestikeelse sõna omastava käände kujuline, siis tuleks ametlikes dokumentides näidata nime algkuju ülakomaga, nt Metsa, alaleütlev Metsa’le, Kaare, alaleütlev Kaare’le, Liiva, alaleütlev Liiva’le, Mandli, alaleütlev Mandli’le, et eristada neid nimedest Mets, Kaar, Liiv, Mandel. Ka omastavakujuliste nimede käänamisel on aluseks nime algvormistruktuur, nt Kaare : Kaare : Kaaret (ratsu-tüüp), mitte Kaare : Kaare : Kaart, nagu tuleks sõna kaar järgi (suur-tüüp).

Oluline on sõnastada dokumendid (ja eriti dokumendiplangid) nii, et perekonnanimi jääks nimetavasse käändesse. Nt mitte "Käesolev tõend on välja antud Juhan Kurele selle kohta, et tema on saanud .." (sest võib jääda kahtlus, kas nimi on Kurg või Kure), vaid: "Tõendan (~ tõendame), et Juhan Kurg on saanud .." või "TÕEND. Juhan Kurg on saanud .." / "Juhan Kurg on lõpetanud .." Saab öelda "Juhan Kurg on saanud järgmist tulu .." (mitte: Juhan Kure tulud on olnud järgmised ..).

Asutusesiseste dokumentide vormistamisel, nt kui juhataja avaldab töötajale tänu, selts annab liikmele aukirja vms, on nimi kõigile tuttav, algkuju teada ja seda tuleb käänata kõige loomulikumal viisil, nt Karl Margile (mitte Markile), Juta Kõvamehele (mitte Kõvameesile), Selma Uudelepale (mitte Uudeleppile), Kati Paplile (mitte Pappelile). Soovitatav ei ole ka: Mark, Karlile või Kõvamees, Jutale või Uudelepp, Selmale või Pappel, Katile.

2. Eesnimed. Osa eesnimesid käändub ainult avatud tüübi järgi, ehkki vastavad eesti keele sõnad kuuluvad suletud tüüpi, nt Laine, Luule, Ilme, Anne, Valve, Veste, Virve, s.o Laine : Laine : Lainet (ratsu-tüüp) – vrd laine : `laine : lainet (mõte-tüüp).

Mõnedes nimedes kasutatakse käänamisel teistsugust tüvevokaali kui lähtesõnas, s.o üldistunud on -i. Nt `Kiur : Kiuri (kuigi `kiur : kiuru), Ustav : Ustavi (kuigi ustav : ustava).

Nimed Toomas ja Joonas käänduvad nagu sõna hammas, s.o Toomas : `Tooma : Toomast, Joonas : `Joona : Joonast, nt räägi nagu Uskmatu Toomaga, Eduard Vilde kirjutas Tooma tohtrist, raekoja Vana Tooma uuendamine, Joona läkitus. Urmas on uuem, 1920. aastaist pärinev nimi, aga sedagi sobiks käänata Urmas : `Urma : Urmast.

3. Kohanimed. ratsu- ja aasta-tüüpi kohanimedel on peale sse-sisseütleva lubatud ka 0-formatiiviga sisseütlev, nt sõitis Harkusse ~ `Harku, `Tartusse ~ `Tartu, Viljandisse ~ Viljandi, `Porkunisse ~ `Porkuni.

Teistes tüüpides on rohkesti tugevnenud välte ja/või pikenenud tüvekonsonandiga sisseütlevat, nt sõitis Vasalemmasse ~ Vasa`lemma, Pilistveresse ~ Pilist`verre, `Halti (nimi Haldi), `Valka (nimi Valga).

Kolme- ja neljasilblised se-lõpulised nimed käänduvad nagu V käändkonna ne- ja s-sõnad, nt Palamuse : Palamuse : Palamust, `Kukruse : `Kukruse : `Kukrust, Padise : Padise : Padist; kahesilbilised se-sõ­nad käänduvad ratsu- ja aasta-tüübi järgi, nt Kose : Kose : Koset, `Laitse : `Laitse : `Laitset.