Vokaalmitmus

Vokaalmitmuse esinemisvõimalus oleneb sõnatüübist. Kui sõnatüüp vokaalmitmust võimaldab, esineb vokaalmitmus vähemalt osastavas käändes (kas ainuvõimalikuna või paralleelselt formatiiviga sid), nt `aasta : `aasta/i/d, `siil : `siile ~ `siili/sid. Sõnatüübiti võib vokaalmitmus esineda paralleelselt de-mitmusega ka kohakäänetes ja saavas käändes ning (olenevalt vokaalmitmuse liigist) ka omastavas, rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes. Nimetavas käändes ei esine kunagi vokaalmitmust.

Vokaalmitmusel on omakorda kaks liiki: i-mitmus ja tüvemitmus. Neist esimese korral on mitmuse tunnuseks i, mis liitub tüvele, nt `aasta/i/d, karvase/i/d. Teatud sõnatüüpides on mitmuse tunnus i sulanud häälikuloolise arengu tulemusel tüvega ühte. Selle tagajärjel on tekkinud mitmusetüvi, milles mitmuse tunnus ja tüvi ei ole teineteisest eraldatavad, nt `siil (: siili) : `siile, maja : maju, `kurk (: kurgi) : `kurke. Niisugust mitmuse liiki nimetatakse tüvemitmuseks.

Vokaalmitmuse liigi valik sõltub sõnatüübist.

i-mitmus I kk-st i`de/i/d

IV kk `aasta/i/d, redele/i/d, `kringle/i/d

koleda/i/d, habeme/i/d,

`õela/i/d, magase/i/d

V kk-st soolase/i/d, `juukse/i/d

VII kk `mõtte/i/d, `pääsme/i/d,

`küünla/i/d

`ratta/i/d, `armsa/i/d, `mandre/i/d

tüvemitmus II kk-st pesi, seminare

V kk-st olulisi

VI kk-st `siile, `saiu, `nalju, `sõpru,

sõdu, `koeri, `suuri, `uusi,

`küüsi, käsi, õnne`likke

tüve- ~ i-mitmus V kk-st `jõulisi ~ `jõulise/i/d

puudub I kk-st koi-tüüp

II kk-st ema-, nimi-, tuli-tüüp

III kk ratsu-tüüp

VI kk-st pada-, lagi-tüüp

Kui sõna kasutab i-mitmust, esinevad vokaalmitmuse vormid (peale osastava käände) veel (paralleelselt te-mitmuse vormidega) kohakäänetes ja saavas käändes, nt `aasta : `aasta/te/sse ~ `aasta/i/sse, `aasta/te/s ~ `aasta/i/s, `aasta/te/st ~ `aasta/i/st, `aasta/te/le ~ `aasta/i/le, `aasta/te/l ~ `aasta/i/l, `aasta/te/lt ~ `aasta/i/lt, `aasta/te/ks ~ `aasta/i/ks.

Teatud juhtudel toob i liitumine kaasa teisendusi tüve lõpuvokaalis.

1. Kui i liitub i-lõpulisele tüvevariandile, toimub tüve lõpus teisendus i → e, nt `voodi : `voode/i/d, kanal : kanali : kanale/i/d.

2. Kui i liitub pika vokaaliga lõppevale tüvevariandile, siis pikk vokaal lüheneb, nt `maa : `ma/i/d, i`dee : i`de/i/d.

Kui sõna kasutab tüvemitmust, on vokaalmitmuse vormide esinemus tüübiti erinev. VI käändkonna sõnadel (v.a õnnelik-tüüp) ja pesa-tüübis piirdub tüvemitmuse kasutus tavaliselt osastava käändega, nt `siil : `siile, pesa : pesi. Teistes käänetes esineb tüvemitmus nende sõnade korral vaid fraseologismides ja liitsõnades, nt `jalg : `jalgu, jalu/s (olema), käsi : käsi, käsi/le (võtma), `jälg : `jälgi, jäli/le (jõudma), `täht : tähti, tähis(taevas), muna : mune, munele (hakkama). Luulekeeles võib tüvemitmus nendes sõnatüüpides esineda ka väljaspool kivistunud väljendeid, nt Neil harvul hetkil mina jälle mina. õnnelik-tüübis on tüvemitmus täiesti tavaline kõigis käänetes, v.a nimetav, paralleelselt de-mitmusega: õnne`lik : õnne`likku/de ~ õnnelike, õnne`likku/de/sse ~ õnnelike/sse, õnne`likku/de/s ~ õnnelike/s, õnne`likku/de/st ~ õnnelike/st, õnne`likku/de/le ~ õnnelike/le, õnne`likku/de/l ~ õnnelike/l, õnne`likku/de/lt ~ õnnelike/lt, õnne`likku/de/ks ~ õnnelike/ks, õnne`likku/de/ni ~ õnnelike/ni, õnne`likku/de/na ~ õnnelike/na, õnne`likku/de/ta ~ õnnelike/ta, õnne`likku/de/ga ~ õnnelike/ga. Ka seminar-tüübis ja V käändkonnas (jõuline- ning oluline-tüübis) on tüvemitmus väljaspool osastavat käänet tavalisem kui VI käändkonnas ning pesa-tüübis.