Umbisikuline tegumood

Umbisikuline tegumood näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi inimene, nn umbisik, kes jääb lauses väljendamata, nt Teises toas lauldi.

Kuna umbisikulise tegumoe korral peab tegevussubjektiks olema inimene, ei saa paljusid verbe tavalises kontekstis umbisikulises tegumoes kasutada. Need on enamasti samad verbid, mis isikulise tegumoe korral esinevad tavaliselt ainult 3. pöördes (vt M 3), nt kostma, sadama, helendama.

Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da, nt ela/takse, `laul/dakse, süü/akse, ela/t/i, `laul/d/i, ela/ta/vat, `laul/da/vat. Peale nende morfeemivariantide võib umbisikuline tegumood avalduda ka formatiivivariantides tud ja dud, milles väljenduvad koos umbisiku, mineviku ja kesksõna tähendus (vt M  79), nt ela/tud, `laul/dud.

Morfeemivariandid takse, dakse ja akse esinevad ainult kindla kõneviisi oleviku jaatusvormides, kus neile ei järgne enam ühtegi muud tunnust, nt ela/takse, `laul/dakse, süü/akse. Kujud t ja d esinevad ainult kindla kõneviisi mineviku jaatusvormides, kus neile järgneb mineviku tunnus i, nt ela/t/i, `laul/d/i. Ülejäänud umbisikulise tegumoe vormides (kus ei kasutata kesksõna) väljendavad umbisikulist tegumoodi ta ja da, nt ela/ta/vat, `laul/da/vat, ela/ta/ks, `laul/da/ks, ela/ta/gu, `laul/da/gu, `ei ela/ta, `ei `laul/da.

t-lised ja d-lised variandid moodustavad kumbki omaette sarja: ühelt poolt takse, t, ta ning formatiiv tud, teiselt poolt dakse, d, da ning formatiiv dud, nt elama : ela/takse, ela/t/i, ela/ta/vat, ela/tud; `laul/ma : `laul/dakse, `laul/d/i, `laul/da/vat, `laul/dud. Kolmanda kindla kõneviisi olevikuvormis kasutatava kujuga akse kaasnevad ülejäänud vormides d-lised tunnusevariandid: akse, d, da ja formatiiv dud, nt `sööma : süü/akse, `söö/d/i, `söö/da/vat, `söö/dud. Valik kolme sarja vahel sõltub sõnatüübist.

dakse jne I pk-st `või/dakse, `saa/dakse

III pk-st `laul/dakse

IV pk-st vestel/dakse,

mõtel/dakse ~ `mõel/dakse

(t)akse jne III pk -st `murtakse

takse jne I pk-st `trei/takse

II pk-st ela/takse, `jälgi/takse, `pes/takse

III pk-st õpi/takse, saade/takse, `jäe/takse,

`tõus/takse, `mõs/takse,

`loe/takse, `käs/takse,

maitse/takse ~ `maits/takse

IV pk-st hüpa/takse

dakse ~ takse jne II pk-st kõnel/dakse ~ kõnele/takse

akse jne I pk-st käi/akse, juu/akse

II pk-st tull/akse

III pk-st teh/akse

takse ~ akse jne II pk-st esitle/takse ~ esitell/akse

Tunnused liituvad otse tüvele. III pöördkonna saatma-, jätma- ja lugema-tüübis toimub a-lõpulise tüvevariandi korral umbisikulise tegumoe tunnuse ees tüve lõpus vokaaliteisendus a → e, nt taht/ma : taha/n : tahe/takse, veda/ma : `vea/n : `vee/takse. I pöördkonna jooma-tüübis toimub formatiivi akse ees vokaaliteisendus oo → uu või öö → üü, nt `jooma : juu/akse, `sööma : süü/akse.

III pöördkonna murdma-tüübis on umbisikulise tegumoe vormi raske analüüsida. Vormis `murtakse on tüve lõpukonsonant d ja formatiivi alguskonsonant ühte sulanud, nii et tüve ja formatiivi piir läheb tegelikult läbi t.