jõud-tüüp (ÕS 24. tüüp). Ligi 30 laadivahelduslikul sõnal, mis muutuvad põhimõtteliselt nagu siil-tüüpi sõnadki, ilmneb vormiti reeglipäraseid erijooni, mistõttu neid vaadeldakse sageli eri tüübina. Ainsuse omastav on neil sõnadel konsonandi kao ning vokaaliteisenduste tagajärjel ühesilbiline, nt `jõud : `jõu, `hoog : `hoo, `pood : `poe, `saag : `sae, `roog : `roa. Niisuguste sõnade lõpumuutuse vokaal selgub kindlamini ainsuse osastavas käändes, nt sõnas `hoog : `hoo : `hoogu on lõpumuutus 0 → u, sõnas `pood : `poe : `poodi lõpumuutus 0 → i. Algvormis d-ga lõppevatel sõnadel võib mitmuse nimetav kääne väliselt ainsuse nimetavaga kokku langeda, ehkki analüüsida tuleb neid erinevalt: nt ainsuse nimetav `jõud (tugevaastmeline lähtetüvi), mitmuse nimetav `jõu/d (nõrgaastmeline muutetüvi + formatiiv d).