L 6L 7L 8

Põlis- ehk genuiin- ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soome-ugri keeleteadus on põlis- ehk genuiin- ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma):

PäritolurühmAegArvNäiteid
uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes samojeedi keeles) uurali algkeelest (aegade hämarusest – IV aastatuhandeni e.m.a) 104–119 tüve ela-, ema, jõgi, kaks, kala, keel, kõiv, nimi, ole-, puu, päev, vesi
soome-ugri tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes ugri keeles) soome-ugri algkeelest (vähemalt 5000 a tagasi) 179–306 hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks
soome-permi tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes permi keeles) soome-permi algkeelest (III aastatuhat e.m.a) 55–141 amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana
soome-volga tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes volga keeles) soome-volga algkeelest (III aastatuhande algus e.m.a) 81–158 jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö
soome-lapi tüvevara (kaugeimad vasted lapi keeles) varasest läänemeresoome algkeelest (vähemalt 3000 a tagasi) 90–177 huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi-, sammal, selge
läänemere-soome tüvevara (vasted vähemalt karjala ja vepsa keeles) hilisest läänemeresoome algkeelest (I aastatuhat e.m.a) 601–807 aed, aeg, eile, julge, kiri, kõne, maja, naera-, oja, sõna, tõuse-, võlg
liivi-soome tüvevara (vasted läänepoolsetes läänemere-soome keeltes) 400–515 hirm, ihne, isu, komme, kurta-, lill, lääs, nõmm, part, rõõm, susi, vali
eesti ja tundmatut päritolu tüvevara (vasteid sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka tunnistatud laenuks)

1075–1152 (431–489 tüve ning onomatopoeetilis-deskriptiivsed tüved) hiili-, ila, kesv, lubi, lõhn, mahe, mõru, raip (raibe), roni-, ürp