Päritolurühm | Aeg | Arv | Näiteid |
uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes samojeedi keeles)
|
uurali algkeelest (aegade hämarusest – IV aastatuhandeni e.m.a)
|
104–119 tüve
|
ela-, ema, jõgi, kaks, kala, keel, kõiv, nimi, ole-, puu, päev, vesi
|
soome-ugri tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes ugri keeles)
|
soome-ugri algkeelest (vähemalt 5000 a tagasi)
|
179–306
|
hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks
|
soome-permi tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes permi keeles)
|
soome-permi algkeelest (III aastatuhat e.m.a)
|
55–141
|
amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana
|
soome-volga tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes volga keeles)
|
soome-volga algkeelest (III aastatuhande algus e.m.a)
|
81–158
|
jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö
|
soome-lapi tüvevara (kaugeimad vasted lapi keeles)
|
varasest läänemeresoome algkeelest (vähemalt 3000 a tagasi)
|
90–177
|
huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi-, sammal, selge
|
läänemere-soome tüvevara (vasted vähemalt karjala ja vepsa keeles)
|
hilisest läänemeresoome algkeelest (I aastatuhat e.m.a)
|
601–807
|
aed, aeg, eile, julge, kiri, kõne, maja, naera-, oja, sõna, tõuse-, võlg
|
liivi-soome tüvevara (vasted läänepoolsetes läänemere-soome keeltes)
|
|
400–515
|
hirm, ihne, isu, komme, kurta-, lill, lääs, nõmm, part, rõõm, susi, vali
|
eesti ja tundmatut päritolu tüvevara (vasteid sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka tunnistatud laenuks)
|
|
1075–1152 (431–489 tüve ning onomatopoeetilis-deskriptiivsed tüved)
|
hiili-, ila, kesv, lubi, lõhn, mahe, mõru, raip (raibe), roni-, ürp
|