Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Eeltoodud päritolurühmade näited olidki otselaenud. Peale nende on eesti keeles rohkesti otselaene (peale nimetatud vuti) veel inglise keelest ja nende arv paistab praegu kiiresti kasvavat: bagi, beebi, bitt, bokserid, broiler, disain, džiinid, finiš, kantri, kart, kikkpoks, koomiks, lift, luuser, meik, miiting, mikser, motell, poks, pubi, rokk, räpp, soul, sport, start, tennis, tiim, veeb jt.

Teisest keelest mingi kolmanda keele (vahenduskeele) vahendusel laenatud keelendid on kaudlaenud. Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr (admirali oleme laenanud araabia keelest prantsuse ja saksa keele vahendusel).

Araabia keel on lähtekeeleks olnud veel järgmistel eesti keelde jõudnud kaudlaenudel: algebra, alkeemia, alkohol, alkoov, aprikoos, arsenal, artišokk, banaan, fakiir, haarem, hašiš, kaabel (algtähendus ‘puri’), keemia, kohv, koraan, lauto, madrats, magasin, manna, moka (linnanimi Moka), riis ‘paberi mõõtühik’, safran, siirup, sohva, sultan, taara, talk, tambu(u)r, tariif, tass jt.

Hispaanialähtesi sõnu eesti keeles: karamell, mandariin ‘üks puuvilju’, paraad, plaatina, sigar (hisp keelde tulnud maiadelt), šokolaad (hisp keelde tulnud asteekidelt), vanill jt.

Prantsuselähtesi sõnu: ateljee, briljant, hasart, kompliment, odekolonn, paraad, parfüüm, parkett, puljong, restoran, sarm jt.

Itaalialähtesi sõnu: karussell, kassa, kastan, klarnet, kompass, kontor, kuppel, pass, püstol, rakett, salat, salong, tapeet, tasku, valuuta jt.

Heebrealähtesi sõnu: aamen, messias, sahkerdama.

Türgilähtesi sõnu: kaaviar, kaftan, kiosk.

Pärsialähtesi sõnu: jasmiin, karavan, lakk (laki), muskus, muumia (algtähendus ‘vaha’), spinat, suhkur, tiiger.

Hiinalähtesi sõnu: kaoliin, satään, soja, taifuun, tee.